Norra VIII | Trollimäng

8. aug. 2010

 

(allikas 1, allikas 2, allikas 3, allikas 4, allikas 5)

Eile lõppes laager. Ma magasin kindlalt alla 6 tunni ja kui ärkasin, olid vähemalt sakslased lahkunud ning ka hommikusöök möödas. Süüa sain midagi lõuna paiku, kui küpsetati vahvleid pluss pakuti midagi lavašilaadset ja rullitut lihasööjatele.

Ma tean, et lahkusin üsnagi hilja. Plaan oli minna Oslo lähistele Juvente majja. Enne seda ootasin, millal ka Marie otsustab kotti pakkida. Muruplatsil olid juba siis suured valkjaskollased laigud kõikjal, kus kellegi „kodu“ oli olnud. Korjasime sodi kokku. Sakslaste laager oli kõige räpakam, sest nemad jätsid kõiksugu jama maha. Selline suhtumine tundub kasutult priiskav ja vale.

Plaan oli koos Thoriga kohale hääletada. Enne saatsime Mari ja mõne veel rongijaama. Ütlesime, et teeme võidu: kes enne kohale saab. Marie on vahepeal oma olemisega liiga laiali olnud: ta kahtlustas, et on rahakoti kaotanud, oma esimest-teist nädalat kasutusel sandaalidest ta ilmselt ilma jäigi ning käsipagasi ta jättiski perroonile. Õnneks tõi asiaadi nägu poiss selle järele. Vedas tohutult, sest muidu  ei saaks üks meist üle piiri.

Hääletada oli seekord lahe. Jõudsime väga kiiresti kohale. Esimene auto, mida juhtis üks tubakasõltlasest naine, oli väga muljetavaldav: Ameerika päritolu, laius, rubiinsilmadega pealuud lukustusnuppudeks, kantri… Kokku sõitsime neljas autos ning viimases neist oli kõige õudsem. Käänulised mägiteed… aga võib-olla ei olnud autojuht parim. Korra oli nii, et paremale käele jäi nõlvak vaatega majadele ja puudele seal, kui maastik jälle tõusma hakkas. Marie nõjatus minu poole ja teatas, et nii Twilight tunne on, rikkudes kogu lõbu.

Juvente-la on soolase märja ollusega täidetud kaldasopi ääres. Üle vee näeb Oslot ja selle valgeid maju. Peaaegu nagu Kreeka. Kaldakivides ukerdavad väikesed krabid, kes tarduvad, kui neist õigesti kinni võtta, ning liigutavad meritähed, kellest suurimad on vast kahesentimeetrise läbimõõduga. Merikarbid on pärlmutris ja lillas. Saime öö voodis magada, kuigi madrats oli liiga pehme. Läksin nüüd 12 paiku alla ja kõik oli päikesepaistes nii idülliline.

Õhtul hakkasime poodi minema 10-15 minutit enne selle sulgemist. Thor pani läbi metsa jooksuga eest ära ja ma arvasin, et ta mängib mingit nõmedat trollimängu, ning ootasin Marie järele. Meie jõudsime kohale 5 minutit pärast sulgemist, Thor vastupidi. Marie murdis uksest läbi, sest tal oli vaja. Meie sõber köhis: ta on veidi külmetunud ning jooksmine pidi talle alati nii mõjuma. Asfaldil ronisid suured pruunid nälkjad ning teede ümber roosatasid vaarikad.

Sõime ja saime magama, Internetti aga mitte.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: