Norra IX | Fæn! We´re stuck here!

9. aug. 2010

Kirkevikki saabusime seitsmenda õhtul, nüüd on juba üheksas. „Kirke“ tähistab vähemalt ühes kreeka keeles kujundit „ring“ ja sellest lähtuvalt paika iseloomustada võikski: nõiaring. Rutiin, mõnus, lebo. Marie vajus sellesse eriti lihtsalt sisse. Plaan oli lahkuda juba eile või vähemalt täna. Majahoidja ka vaikselt muudab, et me ikka siin passime. Täna plaanisime esmalt ilma kottideta minna sööki tooma ning siis bensujaama vaatama, kas seal kaarti on. Poes saime käidud, kuigi raha oli kaasas poole vähem, kui plaanisime, sest keegi unustas end silmi värvima raha väljaotsimise asemel. Kui ma piisavalt suureks saan, proovin hakata rahavarusid vannitoas hoidma. Ma pean olema umbkaudu vanuses 19,030555555555555555555555555555556, mida aga ei juhtu, sest mul on kavas uuesti 9 saada ja ülikooli minna.

Igatahes pärast shopping´ut kõndisime gas station´i suunas, aga kuna me niipea, kui Marie igatses, kohale ei jõudnud ja meil oli kahe peale ainult üks paar korralikke jalanõusid ja kolm täiesti kasutuskõlblikku jalga neljast, pöörasime tagasi. Lisaks tundus, et suund oli vale, aga siis pöörasime umbes ja ainult tagasipääsemise osas õigele rajale, kus teadjad teadsid teavitada, et otsituni on 8 km. Siis tulimegi tagasi lebolasse, kell peaaegu viis, Mariel ikka kindel soov siit täna liikuma saada, saaks veel ainult paadisillal jalgu leotada, kui Kristopher ?? meile, jah, vastu kõndis ja muigas meie aegluse üle. Marie suutis veel ise välja mõelda, et küllap keegi meid küll täna õhtul enam peale ei korja, ja nii jääme siia veel kolmandaks ööks.

Siin on tõesti ilus Norra loodus. Majade kompleks asub kaldanõlval ning hooneid on vähemalt neli. Iga nurga taga on mingisugunegi kiik ning ühes kohas jalgpalliväljak. Batuute on kaks – üks maale, teine veele – ning see näib üldse norrakas olemise juurde kuuluvat. Nii palju, kui oleme siinkandis ringi vaadanud, on kõigil vähemalt üks. Juvente- la alale jääb ka kaljut, kus võib iga kahe sammu järel mõnele kitiinkestale komistada. Klaasikilde on veepiiril hämmastavalt palju ilmselt omastas organisatsioon selle kinnisvara, võttes ühiskonnalt ühe joomla vähemaks, või on neil liikmeks astumisel pudelipurustamise riitus. Seal oli tegelikult keraamikakilde ka. Vaarikaid ja maasikaid on meeletult. Kohalikud lasevad neil pigem halvaks või vähemalt alkohoolseks minna, kui ära korjavad. Ma Thorilt eile küsisin, enne kui ta bussile-lennukile (põhja suunas) lahkus ja oma firmakallistust (peaaegu viisakas käperdamine, aga siin on nad vist kõik sellised) minu kallal sooritada jõudis, mis värk on. Ta seletas midagi, et nad panevad neid enamasti koogi sisse. Siin saaks väga mitu kõrt metsmaasikaid täis ja vaarikaid veelgi enam, kui need kõrrel püsiksid. Hommikuid olengi siin nii alustanud, et hüppan teise korruse tagaaknast välja (sest maja tagakülg on madalam) ja lähen marjule.

Mina võikski siia jääda ja mõnel päeval üle vee vaid Oslos käia, aga Marie läheks väga nutuseks, kui ta pealinnast põhja ei pääseks ja tema elu oleks mokas. Ma püüan end tõesti vastu töötamast takistada, kuid ärgates siin alati 12st ning siis veel kolm tundi voodis aeledes, tundub välja murdmine tõesti üsna mõttetu. Meil on neljateistkümnendani aega.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: