Pesu nööril; see lendles.
Ja uulits oli tolmu täis.
Akna manu mahti vaid nendel,
kel öökull hõikamas käis.
Minu vanemad olid ilusaimad inimesed üldse.
Nende katus oli järsk, kõrb´ pruun.
Pitskardinaist mööda ja klammerdu,
kuni päike teab, et sinagi suur.

Laste telefon, numbrilaud, 13 & 6.See on 9-teist, 4-4.
Kuna just nemad olid parim paiste üldse…

punnoptsjoon

 


Illegal

17. okt. 2010

Death Note strawberry

Mainin ära, et seoses mingiks eksamiks valmistumisega algas mul nagu tavaliselt järjekordne kardinaalselt ebapraktiline ja viljakas periood. See tähendab, et ma ei viitsi õppida, aga loomingulisus möllab. Viimane pool võib olla ka mõistagi seepärast, et ma panin jälle kirja, kuidas ma enda sõnastamistöödega rahul pole. Ma olen endaga kõige rohkem rahul siis, kui peaksin tegema midagi muud. Eelmine postitus sündis ka seepärast, et mul oli motivatsioon end õppeasutusele kasulik olemisest välja vabandada.

Ma nõuan, et ükski värav selle avalduse peale ei sulguks.

http://silentreaper.deviantart.com/art/AtM-Illegal-Pokemoning-54224083

Misa:”I can’t imagine a world without Light!!!”
L: “Yes, that would be dark.”

Amane’s obsessive love towards Yagami Raito is just about all we’ve figured out.

If you keep my secret, I’ll give you this strawberry.

My number of friends has increased yet again.

If you use your head, you won’t get fat even if you eat sweets.

I was playing cynical back then.

Will you be eating that cake?…say what you want, but I will be taking the cake.

L: “Tell me, Light, from the moment you were born has there been a time when you’ve actually told the truth?”


+++++++


Ma kujutan ette, et mul oli vahepeal elu. Umbes nädala jagu tegelikult oligi, sest arvuti ei võtnud pilti ette. Probleem oli kõigest juhtmes ja isegi mitte laadijas. See aeg oli vahepeal lausa tunne, et mul on veidi akadeemilist võimekust järel.

Semiootika on tegelikult huvitav. Praegu on [khm] sHuhtHlHemisHpostHulaatHidHe imHpHlikhatHsHioonidH* kõige põnevamad. Mul oli esimest koda tunne, et, jumalAnni, ometi midagi mõttekat. Teisisõnu on need efektiivse suhtlemise reeglid. M eksib pidevalt minu arust kõigi nelja vastu. Need on:

1) informatiivsus (kvantiteedi aspekt) – ehk öeldu peab olema informatiivne, sisu võiks olla; tähendab: peab olema;
2) tõesus (kvaliteedi aspekt) – reegel hoiduda rääkimast seda, mida ise pead valeks, või väitmast toda, milleks sul pole alust;
3) relevantsus (olulisus; suhte aspekt) – asjakohasus, õige kontekst, ei lisalisainfole;
4) väljenduse selgus (korra aspekt) – mitmetähenduslikkuse vältimine ja kompaktsus.
Ma arvan veel, et sissejuhatus kultuuriteooriatesse on lahe, sest ma pole ühessegi loengusse jõudnud. Seminaritekstid on mõttekad. Mõttekus on kõige olulisem. Loogika tundub mõttekas ainult selle pärast, et mul pole sellega sidet.

Võtsin uue rolli, milleks on “Death Note´i” fangirl, spetsialiteet L-le. Iseasi kaua ma seda välja vedada viitsin, sest vahepeal on tunne, et ei jõua edasi vaadata. Tahaks kellegagi koos vaadata.

Edasi on mubiili taustapilt ja põhi-pic teemale, mille disainimiseks ma näginnii palju vaeva , et mobiliseerisin isegi Loo. Viimased täiustused tegin täna hommikul ega saanud seepärast eesti keele seminari minna. Jaanuarini ma enam sealt nüüd puududa ei saa. Või kui, siis arstlikul loal. Teema on ILUS. Olen valmis kõigile näitama, aga teid ei peaks see huvitama. Oleme normaalsed, erinevalt erilistest. Siin see nunnu on:

Lisakulinana olen ma keeles pettunud. Iga teine õppejõud on valmis mainima midagi, mida nad julgevad nimetada isegi metakeeleks. Ma saan selle vajalikkusest täiesti aru, veendudes, et neid tegelikult ei huvitagi enda eriala mõttekäikude ja isiklikegi igale tohmanile kätte- või arusaadavaks tegemine. Semiootika sissejuhatuse seminaris on eriti hull, mul tekkis vahepeal kahtlus, et mul pole selle tüübiga absoluutselt klappi. Üldiselt on parem, kui räägib keegi teine, mitte tema, kuid ma harjutan.

Ojah, juhtusin trehvama ühte noormeest, keda polnud 2-3 aastat näinud. Ta rääkis mulle oma elust ja mina mõne teise inimese elust ja enda esmakursusmuljetest. Ta kommenteeris, et ei saa aru, miks keegi üldse peaks semiootikat õppima. KehaMeeleKooli tunnetusega inimesele on üleanalüüsimine ja -puurimine ideoloogiliselt vale. Mul on ka seepärast psühholoogiline blokk, aga üritan pead õigetes pilvedes hoida. Halb on see, et semiootika näib olevat elustiil.

Täna rääkisin Meriliniga pikalt ja teemadel, millest tavaliselt: Merilinist ja sellest, mida õpetaja väitis või hakkab kohe väitma. Ennustamine ei ole täppisteadus. Seletasin talle Kapsi-kontekstis suusoojaks, kuidas mu blogimine on mõnda aega jõude, tühikäigul ja motivatsioonita olnud. Ma parafraseerisin enda aju tühjenduseks talle, et seda tehes tähendaks seekordne fiasko järjekordset virisemist. Seda ma siin teinud olengi. I hate losing.

Viimase fraasikese kontekstis: ma tegin eile haltuurat ja see on siinsamas võrgumaastikul olemas. Pealegi mingi fiktsionaalse muusiku tarvis ka sulg ei jookse, sest ma kaevan täiesti vales kohas!!! Täiesti arusaamatu, miks ta pereelu mulle piisavalt tähtis on või tundub. Lõpuks ma ütlen seda, mida saan öelda, ehkki plaanin öelda, mis tundus vastav. Nii metaks pöörab. Joga ei olegi vaja mõista. Teeks selle ainult teadlastele selgeks.

*suhtlemispostulaatide implikatsioonid