Rändom ja skeerri

2. nov. 2010

Eile oli väga hirmus päev. Hingedeaeg algas ka. Kreisi. Ma räägks pigem ainult leebemast osast, aga ma ei tea, mis mul viimasel hetkel viga hakkas. Muud loete oma vastutusel, kui ikka ära tunnete.

Ma said voodist välja isegi vähem kui 10 minuti jooksul pärast äratuskella helisemist. Ilmselt kogu jama algaski sellest, et ma olin veendunud, et tuleb produktiivne ja meeldiv päev. (Näiteks päev varem lõpetasin õhtu isegi nii edukalt, et Kalliopiose elulugu sai mitu lõiku juurde.) Esimene jubedus jõudis minuni siis, kui olin arvuti sisse lülitanud ja asusin kassi aknast sisse laskma. Susi võttis seepeale vaevaks kassi terroriseerima hakata ning maandus oma suurte kohmakaküüneliste käppadega minu läpaka klaviatuurile. Selle tulemina lendasid kuus nuppu küljest ning ma tegelesin vähemalt pool tundi nende tagasipanekuga.  See oli väga masendav, sest ma teadsin, et mind oodatakse. Vahepeal sain Reedalt sõnumi, et tal on liiga vähe tervist ja ei suuda osaleda. Tundus, et selle elan üle.

Väljusin 5 minutit enne täistundi, et raamatukokku minna. Park hotelli juures seisid tee peal kaks hakki ja minu lähenedes nad kraaksatasid sünkroonis. See oli tõeliselt hirmuäratav, aga õnneks ei vaadanud nad minu poole. Noa-laeva-koguduse kell arvas vist, et on keskpäevatund, kuigi polnud. Mina igatahes olen veendunud, et ta eksis. Kolin kestis terve selle aja, kui Vallikraavi-Kuperjanovi nurga lähistelt Tiigi tänava keskele jõudsin. Tormasin kähku sisse ega püüdnudki ID-kaardiga kohmitseda, hakkasin omi otsima. Kedagi polnud näha ja tundus kasulik helistada. Selgus, et see on võimatu, sest telefon oli kodus. Tegin maja peal 15 minuti jooksul paar tiiru ja passisin mõne aja paigal. Seejärel läksin mubiili tooma. Kaebasin emale Susi peale.

Kõned andsid mulle teavet, et mul oli täiesti mõttetu 11ks kohale minna, sest nii Helena kui Krista olid tol hetkel liiga hõivatud. Ma oleksin võinud kohe esimesel korral pärast kodust lahkumist loomaapteeki minna. Maailm läks siiski natuke ilusamaks. Mis mul nüüd sest, et mind oodatakse. Käisin veel linnaraamatukogus Barthes´i “Mütoloogiaid” toomas. Ehk olen nii tootlik ja läbin vähemalt selle raamatu kolme nädala jooksul. Käisin peos tiramisut ja jogurtit ostmas, mis sest, et trajektoor oli energia ja aja kokkuhoiu seisukohalt vale.

Meie rühmatöö oli suhteliselt kräpp, aga vähemalt oli lõbus. Käisime korra Helenaga teisel korrusel üht ilukirjandusteost toomas. Enne vaatasime registrist järele, kas selline on siin olemas ja miskipärast ka, kus see on. Riiulite vahel avastasin, et ma ei tea autorit. Otsisime siis kaanepildi ja pealkirja järgi. Hämmastaval kombel algaski autori nimi S-tähega, nagu Helenale oletasin. Kõige labasem nimi, mida võib inglise keeles kujutada: Smith.

Mõne aja pärast ilmus mu isa raamatukogu lounge´i. Ma peitsin ennast madalamaks. Enne olid Roby ja Rasmus koos mööda lonkinud. Otsustasin ajaviiteks teha nendega kiirküsitluse meie grupitöö teema vaimus. Ma leidsin ainult Roby üles. Küsisin talt, mida ta arvab vee müümisest. Täpselt siis saabus minu isa ja nägi mind. See oli fail, sest ma olin ekstra püüdnud teha nii, et ta mind ei märkaks. Tal oli muidugi asja ka, sest ma palusin tal ühe lehe välja printida. Igatahes sai Roby palju mõtlemisaega. Ta arvas, et vee ostmine on halb diil, kui ka kraanist saab. See oli vähemalt kooskõlas. (Meeldib see, mis on ettearvatav ja eeldatav.)

Passisime kolmekesi kuus tundi raamatukogus. Kui lahkusime, valutas vist meil kõigil pea. Mul lõhkus veel õhtu otsa ja Marul oli ka mingi probleem, millest ta kuidagi jagu ei saanud. Käitus seepärast inetult. Eriti hull, et see ajab ka minu segaseks. Saksa keele tekst, mille isa sai üle anda, rääkis tüübist, kes sai gripi. Just sellest kremplist mõeldes hakkab ka uuesti imelikuks.

Adieu, Kalliopios, but you´re still gonna die. Ma pean “Kalliopios II-le” kiirelt blitz´i kuulutama. Ma just vist tegingi seda.

Advertisements

Üks vastus to “Rändom ja skeerri”

  1. Anni Ea said

    Seekord õnnestus mul vaadelda päeva ebaõnnestumiste seisukohalt. Vahelduseks on huvitav nad kõik korraga välja arvestada, mitte ainult ühe pärast neist pool nädalat vinguda. Ma üritasin neist kõik lillaga välja loetleda. Kui neid nüüd üks haaval välja tooduna ja üksteise järel lugeda, on otsekui hoopis teise looga tegu.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: