Jätku kibuvitsa siirupile

22. veebr. 2011

Tere, mm, rahvas. Lihtsalt dokumenteerimiseks: FB kõige populaarsem teema ja läbivaim sõna on viimasel ajal “kass”. Kassiajastu on vist viimaks käes. Mõnel pool nimetatakse Hiina astroloogilist Jänest Kassiks. Ma tean kindlalt, et seda ei tehta Jaapanis. Paistab, et kassid lihtsalt uude maailma (eckhardtollelik ehk maailm ilma egota, 2012) ei pääse ja võtavad nüüd populaarsusest viimast. Räägitakse, et kassid on egoistid. Kõnõleksõ, et ka autistid on egoistid. Mingisugused võib-olla otsesed katsed näitavad, et neil aktiveeruvad täpselt samad ajuosad, mõeldes endast, kuningannast või, nojah, kassist. Ma ei tea küll “normaalsete” katsetulemusi, aga tulemina võib eeldada, et need erinevad. Igatahes võib nüüd oletada, et autislikel seega kontsept “ise” puudub. Minu teistsuguguselt täpses (rõhuasetuselt, ekstrakomponentidelt) sõnastuses: neil puudub arusaam, et on olemas mitu mina. Väide, et ka loomadel puudub mina on kodusel põhjustel normaalne. Neil on ühismina, inimestel on see tükeldatud. Ma ei taha uskuda olelusvõitlusesse, sest lugesin Bruce Liptoni “Biology of Beliefs´i” ja tahan leppida üksnes koostööga. Tugevam-jääb-teema on selle taustal põhjendatud kui püüd säilitada liigi pärast võimalikult võimekas järglaskond (keskkonnatingimusi arvestades).

Väidet keskkonna mõju ülekaalukusest, mitte geneetilise ettemääratuse õigsusest ei oska ma siia külge lükkida. Ma eksin vist. Point on, et loomade ühisteadvus paneb nad keskenduma üldisele hüvele. Miks nad siis selle pärast võitlema peavad? Hävitada keha, mille ülesehitamiseks on hoolt ja energiat panustatud, on kuritegu ja raiskamine. Siin mõte katkeb. Alustame uut ja lisame mudelisse inimese: loomad peavad kaklema, et inimesed asjast aru saaks. (Inimesed on piiratud, sest anunnakid tahtsid, aga eks see uues maailmas muutub. LOL.) Kaklemine energia kulutamiseks? Paneme loomad tööle!! Päris lollakas. Mina ei saa küll töötamisega hakkama. Niisiis huvitab mind hetkel, kas geene huvitab tulevik. (Seepärast eespool ühildamisest.)

Lipton ütleb, et lapse eelistatud geenid määrab see, kuidas vanemad keskkonda tajuvad. Vaenulikuna või mitte, milliste omadustega olend ellu jääb.  Rakkudel on kaks positsiooni: kasvamine ja seisak. Viimane on siis, kui on ebaturvaline. Kaht korraga ei ole ja kasvamine on teadagi parem. Geenide sobivust ennustavad need, kellelt need pärinevad. (Ma ei tea, kas Lipton tõestas seda. Näiteid vist oli.) Seega geenid ei ennusta, vaid on ennustustulemused. Mõnikord täpsed või täpsemad või täiesti mööda. Ojah, ma ei täitnud seatud eesmärki, aga tema mõte on iseenesest lahe. Ma saan hakkama(!): loomadega on samamoodi. Vahest jätavad nad kalemisega endile mulje, et kaklemissoodumustega isendid on eelistatud ja säilitavad nõnda status quo´d.

Küll, siiki, kes on keha arhitekt(?). See, kes seal elama hakkab. (Ise oled süüdi. Vahendid, ehituskivid? Ise otsustasid nende vanemate juurde tulla. Ise oled…) Mina usun niisama, biosemiootikud ei usu niisama, et teadvus juhib arengut. Meile räägiti neljapäeval, kuidas silmadeta kärbse järglasi aretati hiire silma materjaliga. Tulemiks ei olnud imetajasilmsed putukad. See tšehhi (alkohoolik! mida iganes, “tšehho” või “slovakkia”) bioloog-biosemiootik, kes kõneles, oli hämmastunud, kuidas keha teab, et peaks kohased silmad kasvatama, kuigi värk pärineb piisaval määral võõrast sugupuust. Mul pole probleemi. Minust vist teadlast ei saa.

Antroposoofid ütlevad, et loomad pole nagu inimesed, inimesed on nagu loomad. Inimese embrüo võib ahvilaadne välja näha, kuid ahvi embrüo ei meenuta kunagi inimest. Kõige mõttekam semiootik, keda olen viimasel ajal kohanud – mõttekas, sest ta sarnaneb hämmastaval kombel inimesega -, ütles, et inimese-looma vastandus on nosenss. Eriti lauseis “Inimesed on targemad kui loomad”, sest on ka lause “Minu Ferrari on kiirem kui autod.” Nalja sama palju. Sõna “muud” on vahelt ära. Emme ütles,  et viimane lause on põhjusega, kui uskuda, et Ferrari on autode jumal. Jumal-auto. Nüüd ma mõtlen sellele ja arvan, et see on ilus.

Igatahes ei oska mina siit midagi tõestada. Ilmselt ka loogiliselt põhjendada. Vahest võtab keegi teine selle enda peale. Biosemiootika on hädas, et neil pole tõestusvahendeid, mida bioloogia aktsepteeriks. Mina olen enam-vähem kõiksuguste lahendustega päri. Minu arust ei ole Bioloogia ilus nimi. Mõnus, kui keegi midagi viimaks teeb ka.

Autistide kohta seletasin ma selle pärast, et ema uurib selle kohta. Välgu-Meele onu on selline, aga nende kahe isa on emmekese arust asberger. Me tegime kah kõik teste. (Link. Kõige parem küsimus on selle kohta, kas mul on küsimustike täitmisega probleeme. 2+ Mu psühholoogiaõpetaja pani mulle südamele, et kui tema ütleb tunnis “Analüüsige ennast”, siis ei käi see minu kohta, sest mina teen seda niikuinii. Pigem on see märk tagasi tõmmata. Mul on ilmselt astroloogiaraamatute lugemisest [kaugel eespool mainitud – toim.] mujetavaldav kirjelduste pagas, kuigi ma tihtipeale vist ei tea, mida need tähendavad. Mu ema läheb mõnikord ehk vastava tuju korral hulluks, kui ma ei suuda mõnda psühholoogiaalast terminit kerglaselt võtta. Oeh. Igatahes ei tea ma enam üldse, mida miski tähendab. Kõiksugu küsimustikud ajavad mind rappa, kuid ilmselt ma siiski jõuan nendega kuskile.) Ma olen 71/200 ehk 35,5% asberger, kui kedagi huvitab. Ma ei ole geenius. Böäää.

Ma tegin üldse kõiksugu psühholoogilisi teste. Linke. Ma panin neid FBelusse üles ka, aga ilmselt scroll´itakse neist üle või pole isikud ja indiviidid lihtsalt Ctrl+End vajutanud ning seadistustele klõpsanud ning määranud, et wall´il/seinal ei näidataks mitte  face´e, kellega hiljuti seal rohkem suheldud, vaid absoluutselt kogu voolu. Võimalik kah, et keegi teine pole vähemalt 30% asberger. Selliste huvidega. Nemad võtavad lauset “Whatever it is that I´m doing with my time” hoiatusena.

Ma olen hiljuti seoses Grammyde ja NME Shockwave´iga  väga palju head muusikat kuulanud. Paljudele olen FBs viidanud, kuigi see ei väljenda koguplaani. Tegelikult on keskmiselt 1-2 teemalugu ööpäevas olnud. Tähsam on, et üks kommenteeris, et Arcade Fire teeb autistlikku muusikat. Ma ei saanud aru, mis ta öelda tahtis – äkki depressiivset? -, tema ei mõistnud mu küsimusest, et mina ei mõistnud. Ta ei taibanud ka, kas ma flirdin temaga. Ma ise proovisin hoiduda. (Ta luges ilmselt: räägi  m u l l e  (veel) autismist. Pärast neid koduseid loenguid… kuigi ta ei tea nendest.)

Järgmine kord tahan rääkida prujektidest (teostamatud projektid). Kahjuks ma pole veel tühi.

Igatahes saite pealkirjast teada, mida ma parasjagu jõin. Lisainfoks, et peavalu oli ka. Tagantjärele on päris huvitav meenutada, et on olnud hetki, mil sõna “kala” on tundunud mõistlik kõikehõlmav vastus pea igale küsimusele – seda isegi rodus – ja et kahest silbist pikemad sõnad on probleeme valmistanud. Ma olen vist viimaks õppinud FB-i kasutama (sotsiaalselt ja maniakaalselt).

Muusika, mida te muidu kunagi ei kuulaks.

Advertisements

Mul ei ole seda halvavaimat sõbrapäeva meeleolu. Hirmus külm on. Teate, paremakäeliikluse tõttu tuleks kirjapilt paremalt vasakule kulgevaks määrata. Palju parem oleks jooksult lumele kirjutada. Vasakukäelistel veab seal Britannias ja (väljamaalastel) Jaapanis.

[Ma ei nimeta tänast kommertspühaks selle pärast, et mul sõbrapäevamasendus oleks. Ma avastasin hiljuti, et mul isegi on sõpru nõnda, et ma saan seda isegi kerge südamega tunnistada. Edasiminek. Mõni teab, et raskusi on olnud. Aitäh, olen enda üle uhke.]

Tänan National Geographicut, et tema nõusolekuta saidilt pilte snippisin. Siit ja mujalt . Siit ja usna siit.

Don’t say you want me
Don’t say you need me
Don’t say you love me
It’s understood

Don’t say you’re happy
Out there without me
I know you can’t be
‘Cause it’s no good

Umbes viis minutit tagasi kogesin tulevikurändu. Praegu on veel reede, aga postitamise hetkel ilmselt pole. (Pean kuupäeva näppima.) Siis on üldise konventsiooni järgi laupäev, aga ma arvasin, et oleks pühapäev. Ma sain just aru, miks. Sest ma lubasin MSNis (Maidule, aga see pole tähtis), et keegi (semiootik, piisavalt kõrgel kohal, see on tähtis) saab peksa. ÕISile ei saa ju peksa anda. The trouble is that esmalt, ei ole seal esmaspäevast seminari märgitud, kuigi see probleem on juba lahendatud; teiseks, ma ei tea, kuhu ma siis minema pean ja kellele oma seminaritöögi saatma. Petlik timeslip tekkis seega sellest, et ma ei taha kellelegi kallale minna. Järelikult on leiutatud viis, kuidas teha asju nii, et ei tee neid. Päev tuleb vahele jätta. Aususe mõttes pean tunnistama, et ma ei jõudnud sellesse hetke “pühapäeval”, mil kõik, kes seda väärivad, on juba oma osa saanud. (Selles hetkes, kuhu jõudsin, olin kõige karmim enda vastu, kellel on vaid üks päev aega teksti lugemiseks ja küsimustele vastamiseks. Ma ÜRITAN.) Teema kallal tasub igatahes töötada.

Jumal õnnistagu ÕISi ja MSNi 2011. aasta versiooni, mida mul pole, aga Piial on,
saagu nii.
Tänan kõiki päeva eest ja ma lähen Raatuse kooli õpetajaks. Lubadus on lubadus.

PS. See laul on piisavalt kuri. See on täiesti geniaalselt vulgaarne ja lollakas. [Link ja link-vulgaarsuse-seletus.] Mulle meeldib lollakas, aga see ei tähenda, et mulle meeldimise akt meeldiks. Peale selle on link nr 2 imelise vene keelega. Ka mina saan sellest aru!! [esimene link tekib loodetavasti siis, kui AMi, ahmide ametlik sait jälle töökorras on. seni vaadakem sõnu youtube´ikalt. yours truly]