Tulenevalt kibekiiremast nädalast kui muidu on mul viimaks aega ja isu kirjutada. Homseks ma tšellot ei oska. See-eest ehk ajan just nüüd enne kuu lõppu selle rahaasja korda. …sest isa läheb jälle ära. Kui keegi mult praegu küsiks, millega mu isa (üleüldse) tegeleb, ütleksin, et käib konverentsidel. Mul tõsist aimu polegi, mis töö sisu on, ja Marul vist ka. (Teadus vist, paljus ka abi.) Ta üks päev arutles, et mis viga selle ametiga: ikka Hiina-Kõrgõzstan-Ungari-Rootsi. Sellest tulenevalt on meil šokolaadivarud. Maruke tekitas mus eile sellist ängi, küsides Välgult, kumb isa parem on. “Kas minu isa (näe, vaata, ta käib reisil ja toob meile kommi) või sinu isa.” Välk vastas, et Maru isa. Ma proovisin vahele, kui rikutud mu Välguke nüüd on, tahtes teada, kelle kaissu ta läheks: ema või minu isa. … Päris masendas.

Esmaspäeval oli ladina keeles kontrolltöö ja ülehomme vanakreeka keeles. Teatavasti õpin ma nüüd klassikalist filoloogiat. Vanakreeka keel on võrdlemisi hirmuäratav. Mugav on ka õpetajat süüdistada, sest me oleme tal esimesed, kelle peal õpetamist katsetada. Igatahes on lugu ladina keelega võrreldes kahvatu. (Esineb ka objektiivne keerukusaste, aga küll 30 aasta pärast mõikab midagi.)

Teate, Dagö on täiesti ok, kui ära võtta pilt ja enamik saatest. (Klaversaatega aeglane live on väga hingestatud.) Nende puhul on vähe paljumb. (Maru küsis “Pulmade” joodeldamisosa vahele “Mis tal viga on?”. Küllap viskas kiru üle, sest just raev on tugevate jumal.)

At random. Marudikuga on mul sotsioonika arust konfliktsuhe. Mõistagi, kui me tema tüübi n-ö õigesti määrasime. Ma tõesti ei usu absoluutsusesse; vahest, muidugi, kui see peaks aga minust lähtuma… Sotsioonika on säärane kasutu asi, et seda peaks teadma, et enda ümbere inimesi valida. Selle (mitte MBTI, empty?) leiutas junginduse, Jungi kategooriate (või dihhotoomiate?) ja vaatluse põhjal üks leedulanna-sotsioloog. (12. klassis tegid minu klassikaaslased jne ühe lihtsakoelise MBTI testi. MBTI-l on lihtsalt sama allikas, teised tegijad. Khm Amuurikast.)  Ma olen täiesti algusest peale, mil need testid umbes 7. klassis minu koju imbusid, omandanud vilumuse alati täpselt sama vastuse saamiseks. Võib-olla mind lihtsalt tõmbab kõigi “negatiivsete” tunnuste poole. Korra sain ka vastuseks SEI (läksin Back, tagsi parandama, ühe küsimusega jeblamisest piisas). Seevastu umbes eile soovitati mulle ka EII-d (89/88% sama tõenäoline), IEE-d (72/71% s tn-line) või EIE-d (62% s tn-line). Ma märkisin lihtsalt ka eeldatava üles sinna. (Naljakas on, et mul on palju alfa kvaadri väärtusi.) Midagi muud ma eksplitsiitselt ei avalikusta. Teste. See rar-iga on hästi ajuvabade küsimustega, nii et tasub proovida. Kui keegi oma sotsiotüübi teada saab, siis ma tahaks seda vähemalt endaga arutada.

Viimasel ajal teeb mul meele rõõmsaks see, et ma tahan Ecco saapaid. Või ma vähemalt vabandan oma tuju nii.
PS. Sims Social on uus orjus.

http://www.youtube.com/watch?v=XEHMJ9HGZz4&feature=feedlik_more

Advertisements

Suve või eelkõige augusti süvenenud ümberjutustamine on mitu korda täiesti võimatuks tegevuseks osutunud. Lühidalt:

*juulis pärast laulupidu olid mul paralleelselt Läti Positivus ja arusaamine, et ma taha ainult kiusu (prestiiži) pärast psühholoogiasse sisse saada, ning täielik magedus, sest SAIS oli minuga suheldes nii rikkis, et see hakkas minu tulevikku rikkuma. Kuna ma lasin oma emal asja ajada (loe: kakelda), olen ma nüüd klassikalises filoloogias sees. Positivuse Hurtsi kontsert oli väga valus, minul ja Getul käisid päkapikud ja pärast hääletasime Salacgrivast Pärnu kaudu Tartusse;

 *augustis olin ma üldse alla nädala kodus ja ainult kuu lõpus. Esmalt olin nädala karsklastega Riias, sealt sõisin bussiga Pärnu. Bussis näidati videosid, mille vanus oli keskmiselt 10 aastat, nende heli ei kuulnud üldse, kuigi “head muusikat” paluti pidevalt kuulata, ja ekraan arvas, et võiksime Elu24 kaudu kuulta 11 (vist) popimat muusikut ühes laulus ja sai ka “alla laadida”. Siis möllasin poolteist nädalt vanaema juures. Sünnipäevapidu oli. 17nda hommikul sõitsin Tallinnasse dalai-laamat vaatama, nägin küll eelkõige mandalat. Vabaduse laulul hüppasin ka, Teo-Välk oli eriti sillas. Sealt lahkusin juba nädala lõpus, et minna Palmsesse semiootikute suvekooli vabatahtlikuks, sest nad olid hädas. Seal tšillisin pühavpävast neljapäeva õhtuni, mil sõitsin rongiga Tartu. Umbes nii oligi. Ning ma jätsin sünnipäevakingi kuhugi :´(

Bususs-saioo? Lõpesasin, enne alustasin, ühe korea draama vaatamist. See on ühe täiesti lõbusa (= originaalsem kui mõne) manhwa järgi tehtud, aga tulemus on seostumatu ja rikutud. “Mary Stayed Out All Night” ehk “매리는 외박중” [mae-ri-neun oe-bak-joong] tundus olevat täiesti terve tundeeluga kangelanna lugu, kuid miskipärast sobib seebiksasse mingi SEI (allikad 1, 2 ja 3) päremini. Põhjus on vist nn gerondikummardamise kultuuris.

Kokkuvõte: “We broke up 12 times now we´re dating for the 13th time” or What I Have Learnt from Korean Dramas

* Koreans can sleep everywhere (and really tend to do it).
* They can´t see people who are only a metre away from them (also further, often closer), and they notice that someone has left their side only after the last minute.
* (In the end) everyone (preferably) has the same mobile phone model (in only two different colours, and too often the same ringtone too).
* When old ppl meet up they discuss only the same things as the time before. (Badly developed side-characters.)
* Most heroes can drink ad infinitum.
* Ignorant punks who cause all the intrigue and trouble are elders.
* Elder psychos can lie without being discovered (even by themselves).
* The ones who are guilty in the end are from the younger generation.
* The main plot-pusher is: Never Explain Anything (Personal).

Loll tüdruk see Wi Mae-Ri, ma oleks nende vanainimestega juba ammu raksu läinud, eriti tema lapsiku, vaastutustundetu isaga. Aga muss oli väääga võrdlemisi hea. Näide 1, 2, 3. Igatahes võivad pooled ebakõlad tuleneda sellest, et esimene stsenarist lahkus.

Avastasin, et olen sotsioonilistel jne testidel alati sama tulemuse saamises juba professionaal. Igatahes, kui keegi mõne testi täidab, võiks ta mulle tulemuse öelda.

Bususs-saioo on minu mälestus sellest, kuidas on korea keeles “What are you talking about?”. Ma oskan juba vabandada (miane) ja nõustuda (vargata; arasso-o).

PS Võiks teha anti-lovesong´ide kogumise blogi. Oeh.