Kahjuks täiesti suvaline live

Täna vaatasin, kuidas poiss ja tüdruk (Toomemäe “suurte”) mänguväljakul mängisid. Mõlemad olid vast kümne ringis, algkooliealised. Poisil oli sinine jalgratas, tuhmi ja tumeda või halja varjundiga komplekt dreslikke riideid seljas; tüdruk kandis roosat minit, selle all mustvalgetriibulisi sukakaid. Tema pluus oli vist hele ja jakk, mille ta lõpuks maha unustas, oli hall ja mingite tumedate sigrimigridega peal. Selle suutsin neile tagastada. Järelikult oli mul nendega vestlus ka. Tüdruk ütles mulle vist vaid “Jah” ja poiss “Aitäh”, kui ta trepist üles mulle vastu tuli, et seda kätte saada. Nad toimetasid parasjagu ratast sellest põnevast trepist alla, mis Vilde juures Vallikraavi tänaval on. See on vist mu lemmiktrepp ever.

Nõnda siis läksin ma pärast Kaubamajast jäätise toomist, mille jaoks olin eelmisest kuust jäänud rahavarudest kindlalt sente säästnud (elektrooniliselt). [“Anni, sa ostad ainult Brie juustu, siis saad homme jäätist osta.” Päris efektiivne laiakslöömine.] Sellel mänguväljakul on kiikpingid, aga sellegi poolest läksin sinna, kuigi plaanisin “Odüsseiat” lugeda. Olin seal juba veidi edusamme teinud, kui nad saabusidki tähetorni poolt. Read the rest of this entry »