-pealkirjastada on võtimatu, sest ma kuulan ainult arusaamatus keeles muusikat-

26. sept. 2012

Tartus on puhkepäevad juba kätte jõudnud. Viimase TÜ tunniplaani järgi võimaliku (minu teada) tunni ajal oli kesklinnas retsiruuporeid või midagi sellist, mis lõi meeleolu. Eelviimase tunni lõpuks aga, kus me tõlkisime Platonit, olin jõudnud täiesti meeleollu, et mul on nädala viimane tööpäev. Seetõttu sain šokki ja pettumust, kui tunni lõppedes hakkas Hanneliisa homse kodutöö järele muretsema/ (muretsedes) uurima. (Minule jäänud mulje põhjal on kübeke muret tema norm olek.) Igatahes oli mul hiina keele tund, kus õpime nüüd kirja. Õpetaja arvates oleme nüüd võimalised kirja alustama. nǐ hǎo, wǒ jiào Anni.

Eile luges Muri meile, mulle ja Välgule, unejutuks ühe 15aastase päevikut ette. Sellel 15aastasel oli ikka armumuresid ja see ei lasknud tükk aega magama jääda. Viimased kaks hommikut-päeva on üsnagi unised olnud. Õhtuks ent läheb uni üle. Lugemine lugemiseks, aga see, mis tegelikult häirib, on ikka tähendus. Jutt oli ju võrlemisi loll, aga vähemalt kaks lauset kõlasid lesbiliselt, aga kirjapanija sellest ise aru ei saanud. Mõttekas moraal selgus ikka ka: 30 aastat hiljem ei saa paljugi mäletada, kui seda kirja ei pane. (Vist, võib-olla on mu emal lihtsalt halb või ületihendatud mälu. Teisalt, vanainimesed olla rääkinud, et mida nooremast ajast mäletatav mälestus, seda tähtsam, tähtsustatum; vahest ka detailiväärtuslikum.)

Tegelikult oli suurepärane päev. Prantsuse keele tund oli super. Mulle meeldib selles tunnis käia, kuid olen juba ühe ehk eelmise tunni vahele jätnud, et end hea asja puudumisega karistada, mille tulemusena ma võiksin teinekord kreeka keele morfoloogia ülesandeid nädalavahetusel teha. Üldse on kogu aeg väga palju tõlkida, loodetavasti sellest intensiivõppest jääb hästi palju külge. Ma tahan, et see abiks oleks. Kõige juures oli härra Serko sünnipäev. Ma viisin talle banaani, nagu lubatud, ja ingverit pealekauba, sest tal tuli nagu tellitult mingi haigus. Ma ei tea, mis iseloomu see näidanud on, ei saanud midagi aru. Praegu loetleb ta, mitu korda veel võib prantsuse keelest puududa. Hästi hea osa veel oli, et nägin oma rõõmu (ma ei saa teda silmarõõmuks kutsuda, kuigi see oleks ühemõtteline, mulle meeldib lihtsalt ta presence) vaadata. Mul oli ilus kleit, ise ma ilus polnud.

Uudised. Mina jõudsin inimkonna vanusele järeldusele, et kellest muust ma ikka hoolin kui endast. Enesearmastusega on võrdlemisi hästi ja ma hellitan end õunaäädikavee, porgandi-läätseroa (õunalisandiga), vahepeal Brie´ga ja kirjandusega. Ma olen jälle lugema hakanud. See ei ole seotud sellega, et ma läpaka lõhkema lasin, see algas kevadel, kui mulle tehti ettepanek Camus´ (halb) või pigem Garcia Márqueziga katsetada. Soovitajast loobusin, kuna tal ilmnesid vaos hoitud ilmsed dramaturgikalduvused elik läks peast lolliks. Ta hakkas igasugu asju arvama, vahest arvas ta neid algusest peale – kes neid meesterahvaid teab – ja kui otsustamiseks läks, polnud mul isegi endast kahju. Karin, keda ma natuke valgustasin, arvas, et ma olen bitch. Helena ütles, et ta kiidab heaks sõnumi, millest ma pole ikka veel lahti saanud. Midagi nii romantilist kui ärapõletamine oleks alandav. Seega pigem tee äärde tänavakivile jätmine. Nüüd loen Lev Tolstoi “Anna Kareninat”. (Minu teada pole keegi teine julgenud oma teost veel sedasi ristida.) Seda mainiti Murakami Haruki novellikogus “The Elephant Vanishes”. Esimese AK-raamatuga liikus kiiremini. Klassikaliste Alice´i lastejuttude (see on lastekirjanduse algus!!) läbivõtmine originaalkeeles ei taha õnnestuda, vahest ka mitte tõlkes.

Et vihasus kuhugi ei kaoks, teadku ma, et FBs käia on ikka väga keeruline. Ma pole juba mitu korda taibanud end appear ofiline´iks panna. Olen lootnud… …imele vist. Kõiksugu inimesi on, kellega ma justkui ei suhtle. Hiljuti tekkis Aristotelese-maiguline mõte, et ilmselt tuleb mingisugune ebavõrdsus vahele. Võrdsus nagu võrdsus sarnasuses ehk sarnasus. Me käisime korra külalislektorit kuulamas, et viisakas olla, kuna tund ära jäi; see oli vist see vähene, millest lõpuks aru sain. Tekkis tunne, et mõttekas on alles teise poolde tulla, sest siis algab küsimuste voor ning see on kõnekeelne ehk jälgitav (mulle või olen ma piiratud) ja saab aru. Minu teadmised pärinevad loengu sellest osast.

Nädalavahetuse veetis Karin, andes lõplikult märku, et ta Eestimaalt ära kolib. Ma käisin tema juures laupäeval. Oli nii tore, et ma unustasin üldse ära, mida ma juba päris mõnda aega teha plaanisin, kui tema juurde satun. Ma ei jõudnud kohale ka esmaspäeva õhtul, kui viimane võimalus õlmitses. Oli nii tore ja seal nägin Piiat, kellele rääkisin, et mul on tunne, et olen igasugu inimesi vihastanud või endas pettuma pannud. (Getter – tal on tegelikult teised huvid, paistab -, Triin – jälle minu väljamõeldis, vahest ehk võrduse teema, nt koolitöö osas -, Doyon-ssi Koreast – virtuaalne.) Selle juures selgus ekstralahedalt üllatusena, et ma rääkivat Piiale pidevalt midagi sellist või kui pärast gümnaasiumi lõppu üldse näeme. Nüüdseks ütleb FB, et Karin on ilusti Austraalias. Merilin oli laupäeva õhtul hästi nunnu – nagu ikka – ja mu järgmine tšelloõpetaja härra Markus oli kohal. Ta tutvus hetkeks haegeum´i olemasoluga. Teate, mul on ka kitarriõpetajaid vähem!

Kõige nõmedam asi, mida mul vahepeal sooritada on õnnestunud, on Tartu Tudengi viimasest väljaandest vigade otsimine. Neid oli palju ja igasuguseid, aga väljaandjad teadsid vist ise ka, mis seekord fiasko on. Mulle meenus vägagi ülekantud tähenduses Keskerakonna häälekandja. On hämmastavad inimesed, kes suudavad unustada teise konkureeriva õiguse, mis on sama õige, või seda isegi ei näe!

Kahjuks on homme ikka koolipäev. Mul on kolm loengut, millest kahes on kodutöö. Minu puhul 1,5. Oli selline uuskreekakeelne puudumine eile. Suvel oli elu, teate! Ma kaldun veenduma naissoo eelistes… kuidagi lihtsam on. Ei ole elu ilma naisteta ja praegu arvan ma, et Maru on väga tore. Sellised imelised mõtted tulevad peale kauba, kui ta kaugel elab… (Äkki oleme mina ja Maru hoopis imelises sotsioonilises vastand-, mitte konfliktsuthes.)

Advertisements

2 kommentaari to “-pealkirjastada on võtimatu, sest ma kuulan ainult arusaamatus keeles muusikat-”

  1. “olen juba ühe ehk eelmise tunni vahele jätnud, et end hea asja puudumisega karistada, mille tulemusena ma võiksin teinekord kreeka keele morfoloogia ülesandeid nädalavahetusel teha” – vapustav loogika! 😀
    sinust saab varsti hirmuäratav polüglott

  2. Anni Ea said

    Endast sellise mulje jätmine oleks tõepoolest tase.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: