Abstract-Fractal-108-1152x2048

[Teadvustatult] häda inimestega on see, kuidas end neist huvituma panna. Üldiselt tean, et kui tahan, et teine mulle meeldiks, teen (võimalikult) nii, et mina talle meeldiks, ning vaeva ei saa ju lihtsalt aia taha visata. Kõdulasse vist küll, tundub: läheb nii, jääb soiku, aga ehk mädaneb magusa lõhnaga. Eesmärk on siiski, et mina armastaksin, end hästi tunneksin ja muud sellist. Veel on – psühholoogia teab -, et huvitavad on need, kes meist huvitatud on. Ma siis nii tihti ootan esimest impulssi ja suhtlen, kellega juhtub. Miski ei lähe kunagi sügavaks, loodan ma, sest tegelikult mulle ju ei meeldi nii paljud nii palju. (Nagu tõenäosusprotsent.)

Mõni teine eesmärk on, et säiliks mingigi normaalsus ja mõistlikkus. Read the rest of this entry »

Ta nahk on nagu martsipan
ja hääl on nagu šokolaad.
Ja lõhnab nagu mandariin,
kuid maha jääb vanillilõhn.
Käe jõud on nagu apelsin
ja küünde kogub cinnamon
ja ripsmeis kookoshelberasv
ning kaenlas vohab sidrunhein
ja nabamust on aspiriin
ehk valge siis ja talgist.

Ta ohjas ühte neiukest,
kel pisarad üks juustusort
ja silmad sula karamell.
Ja õunaõied pihu all;
nii kasutu tal töötada.

Ta hääl on nagu šokolaad
ja sülg on tegelt puhas tatt,
mis kirsi hapu maitsega
ja värvilt ka, mis huulenahka puutub.

Meil küünarnukk on terasraud,
koputus kui kookoskoor
ja luustik kivivirsikkõva.
Põsk on Philo pehme põsk.
Ja kuskil all on veinivaat…
Nahk suhkrust nagu martsipan,
aga ikka…
aga ikka suland.

Ilusat homset Herodotose eksamit, kallis.

Su kõne jõuab veel,
on teel üle taevanõe ja puude mu juude.
Üks lennuk plingib veel,
otsib radu üle pea minul, ratsul.

Kui su käsi minu peos
see kõnemasin lämbub mu higist.
Su kõne jõuab veel,
olen teel läbi aedade, maaluude.

Sa oleks nagu siin.
Ei lahti lasta taha ma eales,
kuni sina pole siin.
Vali juba; vajad sinagi ju puudet.

Mu aeg veel pole käes.
Ja su märg käsi  hulgub mu taskus.
Planeet-rändur sääb
sinu asupaika silmad ja kuuleb,

kas su kõne on nüüd teel.
Kas su kõne on nüüd teel?

Feeling? Õige feeling? Sama feeling´ut?

Njh, vaatasin zombie-zilmi kah.

Üks täg on vale.

Saabus inimene, kellest kunagi ei kuule.
Mu lemmikinimene, hingetu.
Koletised mu seest on välja murdmas
ning varsti
olen
päris vaimutu
ega taha enam mõistatada, teada,
mis teeb sinust sinu,
ehkki hingetuse lätet vist tean —
just too teeb ta nii tabamatuks.

Lühinägelikkude naljad,
kimbutamaks õnnetuid,
kes tunduvad piisavalt põnevad,
et neid pidevalt näha.

Ma lihtsalt otsin sind pidevalt näha.
Või mõtlen, et oled tegelikult erinev.
Või ka ei lepi sinu karakteriga.

Mis teeb sinust sinu?
Ütle, et ma sinu iga kümnenda vastutulija asemel
ära tunneksin.
Nemad on ka originaalid.
Sama kujuga.

Veel parim, mis mul on 2-3 aasta jooksul on korda läinud sellel teemal kirjutada.
Mõned kahtlased kirjavahemärgid on toonitõusu pärast.