Viska üks lihtne psühhedeelne laul, sest ma ei helista sulle kunagi

13. juuni 2013

Su kõne jõuab veel,
on teel üle taevanõe ja puude mu juude.
Üks lennuk plingib veel,
otsib radu üle pea minul, ratsul.

Kui su käsi minu peos
see kõnemasin lämbub mu higist.
Su kõne jõuab veel,
olen teel läbi aedade, maaluude.

Sa oleks nagu siin.
Ei lahti lasta taha ma eales,
kuni sina pole siin.
Vali juba; vajad sinagi ju puudet.

Mu aeg veel pole käes.
Ja su märg käsi  hulgub mu taskus.
Planeet-rändur sääb
sinu asupaika silmad ja kuuleb,

kas su kõne on nüüd teel.
Kas su kõne on nüüd teel?

Feeling? Õige feeling? Sama feeling´ut?

Njh, vaatasin zombie-zilmi kah.

Üks täg on vale.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: