Süsteemist välja – deklaratsioon – nuh? imetlege mind – Palun ei :´( – Au pärast

19. juuni 2013

Abstract-Fractal-108-1152x2048

[Teadvustatult] häda inimestega on see, kuidas end neist huvituma panna. Üldiselt tean, et kui tahan, et teine mulle meeldiks, teen (võimalikult) nii, et mina talle meeldiks, ning vaeva ei saa ju lihtsalt aia taha visata. Kõdulasse vist küll, tundub: läheb nii, jääb soiku, aga ehk mädaneb magusa lõhnaga. Eesmärk on siiski, et mina armastaksin, end hästi tunneksin ja muud sellist. Veel on – psühholoogia teab -, et huvitavad on need, kes meist huvitatud on. Ma siis nii tihti ootan esimest impulssi ja suhtlen, kellega juhtub. Miski ei lähe kunagi sügavaks, loodan ma, sest tegelikult mulle ju ei meeldi nii paljud nii palju. (Nagu tõenäosusprotsent.)

Mõni teine eesmärk on, et säiliks mingigi normaalsus ja mõistlikkus. Ja oi, kuidas jumaldan neid, kellest tingitult olen vaevunud rõõmu armastust tundma, eriti kui nad ilusad on. Või tihti on nad hoopis head ajad.

Ma tean, et heategevust ei tee ma küll kunagi: olen seal (sellega), kus (kellega) olla tahan. Nii et  mul on jummala huvitav, ei ole tüütu; ja kui oli, pingutan, et seda (=teda) enam ei korduks. (Kas esmamulje on hävitav? Loov ja hävitav?) Mina tambin enesepiinamist (lähtuv enesehaletsus) avalikult, kui vaja. Siiski vahest: ärge elage nagu mina. Vahest soovige mulle – igaks juhuks -, et ma ei küsiks elada nagu teie. (Ja minu palve täitke endale mõeldes; sealt tuleb miks.)

Tolereerin nii paljusid, nii paljut. Mul hakkas minema päris hästi, kui võtsin nõuks end veenda, et ma siiski pole kõige vaimukam inimene maailmas. Teistel on ka üht-teist tarka öelda (süvendatud theory of mind) ja ma ei saa kunagi teada, mida nad öelda võinuks, kui nüüd vahele segan. Enda kohta ju tean. Nemad on ise süüdi, kui teada ei saa. Süüdlased!!

Olen ma tõesti nii leplik?
Ja ei muuda midagi.

(Kes ma olen? Ainult unistaja./ Öödes kulub silmist sinileek. – tõlgitud Sergei Jessenin)
(My friends gonna call me, “hey, dreamer”/ ´cause the stars you are watching are so far – Brainstorm “My Star”)

PS Tannu tegi ju laulu. Minu väike varvas…

Mulle kõlas see lõpuks hommikust saati nagu; nigu hästi diip:

Valmistades oma oma-oma kollast maailma,
kus me kurjusel ei ole lootust,
saadame ta koju tuttu…

Kõlab nagu sissesõit.

PPS Niivõrd palju on kõik korras, et ma tean, et inimesed (üldiselt) huvitavad on.

PPPS Või siis on õigus, et kunagi ei meeldi mulle inimesed, vaid see, mida nendega kogenud olen. Teosuhted ruulivad.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: