Sultana

See ei tule mulle kasuks, kui mind on
alasti nähtud
(vist paljude poolt),
välja arvatud ehk juhul,
et kui olen juba rosin,
ilmselt sulfaatidega töödeldud sultana,
et meenutataks
(siis paljude poolt),
milline imevili ma olin,
kui kujutlesin,
jäädes kauaks embama, vanni,
milliseid veine veel suudan luua,
elujõud koore all
(kuid neid kahjuks vähestele).

apk*

Kui mu huuled käisid seal, kus ma ei
tahtnud, et nad käiks, vist liivapaberil,
süütunne, enesereetmine ja nõelad-okkad.
Juba su ema sõi ja ta koer sõi ja sa ise neelad ka selle kaktuse alla,
mistahes rõve atribuut sul selleks ka oleks.
See on lihtsalt hämmastav tunne, kui sind
kordki kuulatakse.
Ikka tekib sellest tasuvõlg.

Nüüd mõistatan,
kuidas täpselt olen sust valesti aru saanud ehk kuidas see nii läks;
mitte veel,
kes sa ikkagi oled.

*Ajalugu ütleb paremini, kes ma ise olen

apk*

Ma olen kaa sellel jälil:
Kui üldse kakleme, pean sind lähedaseks;
Kui väga hoolin siis, tekivad nõudmised;
Kui tekkisid eeldused, muutun ellaks ma;
Et kui tekivad ootused, neid iial ei täideta
piisavalt piisavalt;
Kui olen kuri, pole endaga rahul,
tahan tagasi nooreks-süütuks,
väga distantsikaks,
Siis tundusin endale ilus.

Kuidas sina tead – miks -, et üldse vastata mu
arututele, paremana ütlematajäetustele, kui
enamik kipub lihtsalt käega lööma või
teeb viisakalt a-hah?
Kuigi pärast ütled, et mõtlen liiga palju, vist
just nende kohta.
Kuidas ikkagi?
Vahest loen su silmist, et
on parem, kui
sa ei vasta, sest et…

*Kas “kõike peab taluma” või “julgema”? (τολμάω)

Advertisements

Ta ei suutnud end veenda täna,
et igaühega, kelle ta võiks omale ligi lasta,
ei pea ta looma kodu, saama last,
vat nii ta proovibki homme:

“Võta end vähem tõsiselt,
ole koos inimestega, kes sul niiväga ei meeldi.
Äkki nad meeldivad sulle siis.
Seda kas kardadki kujutledes,
keda oled “väärt”, kellega klapid –
nagunii nad ei viitsi teada kõike –,
või et hoopis sõprust ei ole olemas?”