Õpetaja, kuulsin, et olete süütu

5. jaan. 2017

Täna kirjutan päevikut siia. See aadress on brauseris lausa nii sügavale langenud, et on kolmas L-täheline, mis välja ilmub; võib-olla isegi viies.

Eelmise postituse kohta taga targana lisan, et on piinlik ja hämmastav, kuidas võib midagi sellist kui elu ja surma küsimust võtta. Tundsin end lõpuks halvasti. Kõige juures on hea uudis, et Wiwiblogsi ma tööle ei saa (eelmine postitus oli Eesti Laulust ja on üsna mõttetu, et selle tegin), sest mina ja selle meediumi Aju ei nõustu, mis attitude on. Tunnen vajadust öelda lahti kõigest, mida 3. jaanuaril arvasin.

“Asami-sensei no Himitsu”: shoujo manga

Kes pole kuulnud, siis shoujo on teismelistele neidudele suunatud manga‘des esinev  joonistamisstiil, milles loodud koomiksid käsitlevad tihti sihtgrupile oletatavasti olulist teemat, armastust, tavalisim formaat on järgmine:

esimene mees on Draco in leatherpants ehk paha poiss, enamasti täiuslik;

esimene naine on idioot, next; tegelikult võib see lihtsalt tähendada, et kogenematu;

teine mees kannab rinnus kullast südant, ta on täiuslik;

teine naine võib olla, ta on täiuslik, tihti paha.

Ning siis saavad kokku kaks inimest, kes toovad teineteises välja parima… Alguspunkt võib olla huvitav, aga lõpp on ikka ühesugune. Kõlab tuttavalt? Siin läänepool on tavaliselt pigem nii, et kangelanne pole tobu.

Kui tekib tunne, et tahaks sellest mastist midagi päriselt head proovida, siis tõleline sensei on Sakisaka Io (nt “Strobe Edge“) ja Tsujita Ririko “Warau Kanoko-sama” on kindlalt hea.

Eile hakkasin lugema manga‘t “Asami-sensei no Himitsu“, mille premissi sõbrannale ümber jutustades ei teadnud ma korraga enam, miks seda üldse loen. Nimelt see oli nii halb. Teadsin, et olen mäletanud, aga põhjused tulevad lugedes meelde. Pealegi hakkab 9-10 peatüki paiku (seal asub mu järg) sündmustik venima, nii et joonistub liiga selgelt välja, milleks mõned karakterid eksisteerivad. X, parim sõbranna, on selleks, et suhet mitte heaks tunnistada, kuid siiski mitte vastu olla; Y, teine mees, selleks, et teadlikult õõnestustegevust sooritades rääkida, kuidas ta suhet pooldab. Minu lemmiktegelane aga selleks, et Y’ mõtted välja tuua. Üldiselt, tegelased on kõik ebameeldivad, v. a. mu lemmikkarakter noormees G, kellel on luureoskused, südametunnistus, tähelepanelikkust, hea iseloom, tema ongi seltskonnas selline südametunnistus, mis paistab tegevustikku ka mõjutavat. Midagi säherdust tahaksin minagi olla; ainult et temagi on lolicon (spoiler!). Toks-toks-toks, äkki ikka olen see kõik kokku juba mina? Ära peta ennast! Kõik küll mitte. 😛 Ei, ma ei ole pedofiil.

Samas, tema kõrval esineb üks 10-aastane neiu, keda tutvustuses joonistati niivõrd vanakooli shoujo‘likult (litrid ta ümber õhus lendlemas, niisked silmad, punetavad huuled), et ta võib paroodia olla (sellele ma poleks ise osanud tähelepanu juhtida, aitäh, skännitiim; ise ma ju nii vana kraami ei loe). See annab lootust, et autor pole lollakas.

Niisiis, mul on lemmiktegelane olemas, see on põhjus edasi lugeda. Manga‘t on tõlgitud itaalia keelde rohkem kui inglise keelde (ehkki viimasel on lõbusam töögrupp), nii et saan keelestruktuure õppida ja loodetavasti sõnavara omandada (kujutage ette mis masti sõnavara! vähemalt pole see hentai). Peab möönma, et sõnaraamatuga möllamine aeglustab lugemist ja kasutab töömälu analüüsi arvel, nõnda tuleb edasine lollus sellest ja laiskusest. Ah jaa, lähtepunkt on piisavalt ebatraditsiooniline, et pinget pakkuda, kõige halva juures on loodud suurepärased tingimused ülirahuldavaks karakteriarenguks.

Mu usk siiski, et tegevus üldse mõne mõistliku tulemini jõuab või et korraga ilmub deus ex machina ja naerab kõigi üle, siiski mureneb. Sisimas südames tunnen, et idiootliku trupi hulgas, kellest mõni vahel ei oska isegi oma salakavalust ja pahatahtlikkust varjata (tegevustikku aitab see, et kangelanna on rumal), võib deus ex machina ainus pääsetee olla ja irooniapunkte tekitada. See võib olla kas või mõni kõrvaltegelane (näiteks minu lemmik), kellel saab nii kõrini, et ta haarab hojad enda kätta ja toob sealhulgas kangelannas parima välja (tal on poetentsiaali, veel).

Mis seal siis on? Millest see tegelikult räägib? Spoiler‘id

Lugu algab päeval, mil kangelanna astub keskkooli esimesse klassi. Jaapanis tähendab see kevadet. Seal, mulle ei meenu, et midagi koolist kuigi kaugel toimuiks, kohtub ta noore meesõpetajaga (26, vist ikka 27), kelle suhtlemisoskused ja argimõistus sakivad: tema viis sümpaatiat üles näidata on kiuslikkus; tema eksplitsiitnene eesmärk näikse olevat võtta üle kogu ruum kangelanna peakolus, silmade taga ja äkki ka ees; muul pole tähtsust. Siiski paistab ta olevat vägagi pädev kirjanduse (classical Japanese literature) või klassikalise keele õpetaja (kompetensi kohta on üks suuline tunnistus, mis on kahjuks öeldud lohutuseks). Kui ta oli 15, armus ta esimest ja ilmselt viimast korda. Kangelanna oli toona 4-aastane, nüüd  on ta 16. Järelikult on alus pandud oletusele, et kellelgi on autismispektri häireid.

Selle kirjutise pealkiri on jutus parim avalause vestluse alustamiseks. See on seal üldsegi returning gag, sest sensei on süütu ja atraktiivsete näojoontega jne, uskumatu jne. Tähelepanuväärne oli, et esimestes peatükkides kruviti pinget lausega: “Mis võiks olla sensei järgmine saladus?” (Selgub, et eestikeelne pealkiri peaks olema “Õpetaja saladus”.) Hah-haaa, mulle meeldis see. See oleks võinud kauem jätkuda.

5. peatüki paiku või veidi hiljem püüab kangelanna sisekõne panna meid uskuma, et tegelikult on tema sensei näol tegemist lahke inimesega, järelikult on ta armastusväärne. See lahkuse teema mind ei veennud: tšikk, ta kindlasti nägi, et sa oled vaateväljas ja tegi midagi kena. Kangelannas armastuse tärkamine ei veennud mind ka: oh, su sõbranna juhtis tähelepanu, et armutunded, millest praegu kinni hoiad, on idealiseerimine (vihjates, et objekt on silmakirjalik) ja et su näol on üldse tegemist pinnapealse olendiga (selle väitega paistis sedasi, et tegevustik ja põhjused muutuvad arusaadavamaks, kui väidet uskuda, sest sensei talentide hulgas paistab olevat ajupesu). Kuidas üldse päriselus usutavat armumist (kõrvalt) märgata? “Usutavat” on üleliigne. Siis saab esimestest paar.

Teine mees, Y esindab iseloomu, mis tavaliselt ilmneb esimesel mehel: ta on silmakirjalik manipulaator, salaärakasutaja; muidu laitmatu käitumine, aga kangelannaga reageerides tekib plahvatuslik pingelangus ja avalduvad “tõelised jooned”, sinised silmad, must süda. See siin kokku näib nüüd ikkagi hüperbool. Kui kõneslune Antagonismus välja tuli, mõistisin, et siin ei pruugi olla sümpaatseid tegelasi, hakkas kurb. Nii tore on mõne naisteka puhul mõelda, et teine mees, kes kipub olema esimesest igati üle, jääb publikule. Muidugi, Y’ tõeline pale ei koorunud (veel kordagi) esimese naise ees. Nii me teame, et too chibi pole tema kangelanna. Mulle meeldis, et Y’ manipulatiivsed nahistamised olid vähemalt korra kohe punaseid lippe tõstvad. Kui nüüd järele mõtlen, siis nii saigi parim sõbranna X, kes on keskmise valemi järgi targem kui esimene naine, teada, et Y on paha.

Loll oli, et kogu tuumik on saladuse hoidmisest teadlik ning ometigi ei näi kellelegi kajastuvat, et neid võidakse pealt kuulata! Aga OMG, tegevustik baseerub nagu mitmekordselt moraalsel dilemmal; siin, ses seemnes oleks nii palju potentsiaali! Nagu seemnes nagu.

Selle teose suurim häda võib olla, et mulle jäi mulje, et ta püüab olla high-brow ja mina olen viimasel ajal tarbinud nõnda lihtsameelset kraami (sh lihtsameelsed käsitlused õpetaja-õpilase suhtest, kus sensei kirjutab erootikat), ehkki seal pole midagi, ehk isegi katset. Vahest pole ma piisavalt jaapanlane, et mõista. Ei, sügavaid mõttearendusi olid (kas nad olid täiesti valesti paigutatud?). Kui autor neid kuskilt maha ei kirjutanud, on tal poetentsiaali. Kui kirjutas, tunneb ta hea asja ära.

Kui kõik eelnev, sh spoiler‘id, ei võtnud isu lähemalt tutvuda või teosega jõudu katsuda, siis saadaval on see järgmistel linkidel:

inglise keeles (hetkel 4 episoodi; seal peab küll registreerima, aga siiski on see kõige ausam paik, nüüd näen, et seal on isegi hispaania ja itaalia keel olemas);

itaalia keeles (hetkel 14 episoodi).

Kokku on 4 köidet, see peaks tegema 16-20 peatükki. (Parim uudis praegu oleks, et kokku on 14.) Psst, noormees G ehk Gaku on tore. X ja üks kõrvaltegelane veel on koos täitsa õnnestunud.

Parima asi manga‘de juures on, et traditsioon on tabavalt lihtsustanud viiski, kuidas õppimist (vähemalt õpilaselt õpilasele) edasi anda. Nimelt tuleb omandada lause: “Use this formua (here)!

PPS Lihtsameelsest kraamist on see päris armas ja lühike: Shitteru Kimochi, Shiranai Karada

PPPS See on niiiiiiiii cheeeeeeeeeeeeesy! Esimene naine on armas.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: