See oli peaaegu täpselt neli aastat tagasi, kui postitasin siia neli laulu, mida ma hingeärrituse korral kuulan ja millest abi on. Ma lisasin potentsiaalselt antroposoofilise põhjenduse ka, kuidas homöopaatia, et sarnane ravib-tõrjub sarnast, on põhjus, miks need vokaalteosed mul sellised on, ning õigustasin veel listi maailmaga jagamist. “Ehk seetõttu, et nemad [st maailm] ei pruugi nende laulude suhtes samamoodi tunda.” Ma ei saa aru, mis selle lause ajal mu peas toimus.

Kas ma tahtsin öelda, et kuigi keegi on varem võinud neid kuulamiskõlbmatuteks pidada, on neil ökosüsteemis siiski oma koht? Read the rest of this entry »

Advertisements

Sanremo ja draama

12. veebr. 2019

Euroblogi jätkub

Laupäeval oli Sanremo finaal, mille käigus valis Itaalia muuseas Eurovisioni esindaja (jee keskmist itaallast eurokarussell kotib). Ultimo jäi teiseks, Il Volo kolmandaks. Mahmood võitis ja tal on hea laul (algab umbes 1:10, aga enne seda näeb, milline ta on).

[21.02.2019 – Kuna Rai on Youtube’is jube kade võõrustaja ehk kõik olulised videod juba veebiavarustest eemaldanud, otsin kõige kadunu juurde uued lingikesed. Näikse, kaua need püsivad… On selline küüniline tunne, et järgmisel aastal tuleb kõik vajalik varakult omale varastada. Täispikkuses õhtud on küll Rais veel kõik üleval, üheminutiliste lauluklippide kõrval…]

[Selle siin – live mingis telesaates – vaatamiseks tuleb registreeruda: https://www.raiplay.it/video/2019/02/Mahmood-10022019-18ad8a4d-6b57-45a4-a542-227b0d56858c.html

Need orkestriplaksud on taastamatud 😦 Vaadakem lokutuseks I am starving, I need some bread, first we dance, now I go and sit down… Ma ei viitsi enam otsida, nagunii läheb samamoodi. :(]

Rahva lemmik oli Ultimo (lihtsalt vaata kõiki neid televoto protsente ja ka eelmistel õhtutel; kuidas Mahmood lihtsalt arvamustabelis tõuseb) ning suvaline Youtube’i kommentaarium, mida pühapäeval uurima sattusin (“Soldi” all vististi), paljuski halas Mahmoodi võidu üle (sai rahvalt 3,49%, Ultimo ja Il Volo said 19,25% ja 17,65%, kõik teised jäid alla 10). Põhiargument: see on Itaalia laulu surm, häving, lõpp.

Alessandro Mahmoudi isa Read the rest of this entry »

Seda inspiratsioonivaest ilkumist, mida eelmine kord avaldasin, ei tasu lugeda. Vahest peaksin iga tõelise mõtte, mis seal on, punaseks värvima. Nii juhtub, kui pole ravimeid võtnud (loe: kimchi‘t). Tõtt-öelda viitsin seda teksti pigem tsenseerima minna. Esmamuljed tunduvad väärtuslikumad.

Käisingi tsenseerimas ja ma ei saa aru, mida eelmises lõigus jahusin. Sinul pole möödas veel minutitki ja ma juba võtan sõnu tagasi. Heal juhul see vist nii käibki? Mul rõhus hingele miski, mida Ranele kohta ütlesin. Tundub, et mõtlesin hullemat, kui väljendasin.

I pf järelkajad

Mõned õhku jäänud küsimused said II poolfinaalis lahenduse. Mis värk  o n   Birgiti puusadega? Read the rest of this entry »

 

Läksin neljapäeval kööki kapsast hakkima (nagu normaalne inimene; kimchi!) ja selgus, et Eesti Laulu poolfinaal toimub, miskipärast Tartus, miskipärast live’is. Eks ju juht vahetus. Mu kimchi-varud on pärast hiljutist reisi teisele poole maakera (palun, kadestage!) häbiväärselt olematuks kahanenud. Kimchi on võrratu näiteks kaerahelbepudruga ning krõbeleiva peal (nn kaste taimetoitlastele veel leiva ja kapsa vahel).

Kimchi sain igatahes tehtud ja purki käärima pandud, aga minu I pf lemmikud edasi ei saanud. Mulle läksid korda Sofia Rubina ning mingil määral Jennifer Coheni “Little Baby El”, sest see oli nunnu ja korralik. Rubina laulab hästi ja ta taustalauljatel oli huvitav töö. Tõtt-öelda ma ei hääletanud. Eesti Laul ei lähe mulle sel aastal niiväga hinge ja seepärast regulaarne möödalaulmine ja imelikud kurguhelid (Inger) ei häirinud mind. Öed näiteks on mu üks stuudiofono lemmikuid, aga laval tegid nad midagi muud. Ma ei oodanud kellesti eriti midagi, nii et ma ei ole pettunud. Naljakas oli, et rootslastel/Stigil on raha.

Read the rest of this entry »