See oli peaaegu täpselt neli aastat tagasi, kui postitasin siia neli laulu, mida ma hingeärrituse korral kuulan ja millest abi on. Ma lisasin potentsiaalselt antroposoofilise põhjenduse ka, kuidas homöopaatia, et sarnane ravib-tõrjub sarnast, on põhjus, miks need vokaalteosed mul sellised on, ning õigustasin veel listi maailmaga jagamist. “Ehk seetõttu, et nemad [st maailm] ei pruugi nende laulude suhtes samamoodi tunda.” Ma ei saa aru, mis selle lause ajal mu peas toimus.

Kas ma tahtsin öelda, et kuigi keegi on varem võinud neid kuulamiskõlbmatuteks pidada, on neil ökosüsteemis siiski oma koht? Read the rest of this entry »

Advertisements

Sanremo ja draama

12. veebr. 2019

Euroblogi jätkub

Laupäeval oli Sanremo finaal, mille käigus valis Itaalia muuseas Eurovisioni esindaja (jee keskmist itaallast eurokarussell kotib). Ultimo jäi teiseks, Il Volo kolmandaks. Mahmood võitis ja tal on hea laul (algab umbes 1:10, aga enne seda näeb, milline ta on).

[21.02.2019 – Kuna Rai on Youtube’is jube kade võõrustaja ehk kõik olulised videod juba veebiavarustest eemaldanud, otsin kõige kadunu juurde uued lingikesed. Näikse, kaua need püsivad… On selline küüniline tunne, et järgmisel aastal tuleb kõik vajalik varakult omale varastada. Täispikkuses õhtud on küll Rais veel kõik üleval, üheminutiliste lauluklippide kõrval…]

[Selle siin – live mingis telesaates – vaatamiseks tuleb registreeruda: https://www.raiplay.it/video/2019/02/Mahmood-10022019-18ad8a4d-6b57-45a4-a542-227b0d56858c.html

Need orkestriplaksud on taastamatud 😦 Vaadakem lokutuseks I am starving, I need some bread, first we dance, now I go and sit down… Ma ei viitsi enam otsida, nagunii läheb samamoodi. :(]

Rahva lemmik oli Ultimo (lihtsalt vaata kõiki neid televoto protsente ja ka eelmistel õhtutel; kuidas Mahmood lihtsalt arvamustabelis tõuseb) ning suvaline Youtube’i kommentaarium, mida pühapäeval uurima sattusin (“Soldi” all vististi), paljuski halas Mahmoodi võidu üle (sai rahvalt 3,49%, Ultimo ja Il Volo said 19,25% ja 17,65%, kõik teised jäid alla 10). Põhiargument: see on Itaalia laulu surm, häving, lõpp.

Alessandro Mahmoudi isa Read the rest of this entry »

Seda inspiratsioonivaest ilkumist, mida eelmine kord avaldasin, ei tasu lugeda. Vahest peaksin iga tõelise mõtte, mis seal on, punaseks värvima. Nii juhtub, kui pole ravimeid võtnud (loe: kimchi‘t). Tõtt-öelda viitsin seda teksti pigem tsenseerima minna. Esmamuljed tunduvad väärtuslikumad.

Käisingi tsenseerimas ja ma ei saa aru, mida eelmises lõigus jahusin. Sinul pole möödas veel minutitki ja ma juba võtan sõnu tagasi. Heal juhul see vist nii käibki? Mul rõhus hingele miski, mida Ranele kohta ütlesin. Tundub, et mõtlesin hullemat, kui väljendasin.

I pf järelkajad

Mõned õhku jäänud küsimused said II poolfinaalis lahenduse. Mis värk  o n   Birgiti puusadega? Read the rest of this entry »

 

Läksin neljapäeval kööki kapsast hakkima (nagu normaalne inimene; kimchi!) ja selgus, et Eesti Laulu poolfinaal toimub, miskipärast Tartus, miskipärast live’is. Eks ju juht vahetus. Mu kimchi-varud on pärast hiljutist reisi teisele poole maakera (palun, kadestage!) häbiväärselt olematuks kahanenud. Kimchi on võrratu näiteks kaerahelbepudruga ning krõbeleiva peal (nn kaste taimetoitlastele veel leiva ja kapsa vahel).

Kimchi sain igatahes tehtud ja purki käärima pandud, aga minu I pf lemmikud edasi ei saanud. Mulle läksid korda Sofia Rubina ning mingil määral Jennifer Coheni “Little Baby El”, sest see oli nunnu ja korralik. Rubina laulab hästi ja ta taustalauljatel oli huvitav töö. Tõtt-öelda ma ei hääletanud. Eesti Laul ei lähe mulle sel aastal niiväga hinge ja seepärast regulaarne möödalaulmine ja imelikud kurguhelid (Inger) ei häirinud mind. Öed näiteks on mu üks stuudiofono lemmikuid, aga laval tegid nad midagi muud. Ma ei oodanud kellesti eriti midagi, nii et ma ei ole pettunud. Naljakas oli, et rootslastel/Stigil on raha.

Read the rest of this entry »

Et võimalikult kaugelt alustada, käisin õhtuse kimchi bokkeumbap’i jaoks kodu-Konsumis sibulapealseid ostmas. Oli edukas poeskäik, st: ostsin vaid seda, mida esialgu plaanisin. Kimchi’t, muidu, kääritan jõudumööda ise. Igatahes teatas siseraadios üks naishääl, et järgmisena saab kuulda tema stuudiosalvestist palast, millega ta või nad jaanuaris/veebruaris Eesti Laulule lähevad. Laul mulle muljet ei avaldanud (vaatasin järele, keegi pretensioonitu Inga oli, mulle ka teisel kuulamisel igav), ent meenutas, kuidas ma seekordse poolfinaaliga üldse kursis pole, olgugi et kõik võitlusratsud avalikustati juba 1. kuupäevaks. Nõnda läksin koju ning hakkasin neid riisipraadimise kõrvale kuulama. Võtsin nad ette järjekorras, millesse nad poolfinalistide lehel paigutatud on: poolfinaalid segamini ja tähestikuga pole sel midagi pistmist, mingi X-mõttelõng. Esmajäreldus oli, et eelkõige valitseb tüüpiline billapordi raadiosõbralik popp (see, mida ma kuulen, sest mu vend kuulab seda vabatahtlikult) ning naljakas oli, et mida tahapoole jõudsin, seda vähem liikus käsi laulu vahetama. Vist harjusin ära. See billabordi eelarvamus tõtt-öelda segas. Iga loo panin vähemalt kaks korda tööle ja vaatasin, mis arvamus teki. Tekkisid kolm meelevaldset gruppi

1. POOLFINAAL

1. “High Heels In The Neighbourhood”, esitaja The Swingers, Tanja & Birgit;
2. “Supernova”, esitaja Ranele;
3. “Deep Water”, esitaja SOFIA RUBINA (ft. JANIKA TENN);
4.”Hold Me Close”, esitaja xtra basic & Emily J;
5. “Miks sa teed nii?”, esitaja Johanna Eendra;
6. “Storm”, esitaja Victor Crone
7. “Without You”, esitaja STEFAN;
8. “Little Baby El”, esitaja Jennifer Cohen,
9. “Soovide puu”, esitaja Sandra Nurmsalu;
10.”Öhuloss”, estitaja ÖED;
11. “Smile”, esitaja Marko Kaar;
12.”Coming Home”, esitaja INGER;

2. POOLFINAAL

1. “I’ll Do It My Way”, esitaja Synne Valtri;
2. “Strong”, esitaja Sissi;
3. “Wo sind die Katzen?”, esitaja Kaia Tamm;
4. “Kaks miinust”, esitaja Iseloomad;
5. “Parmumäng”, esitaja Cätlin Mägi & Jaan Pehk;
6. “Milline päev”, esitaja Lumevärv ft. INGA
7. “Pretty Little Liar”, esitaja Uku Suviste;
8. “Cold Love”, esitaja Kerli Kivilaan;
9. “Follow Me Back”, esitaja Around The Sun;
10. “Halleluja”, esitaja Lacy Jay;
11. “Kui isegi kaotan”, esitaja Grete Paia;
12.”Believe”, esitaja Kadiah

*Nimed hiljem on lingid ERRi lehtedele ja sealt leiab nii audio kui ka lüürika.* Read the rest of this entry »

H’ nahkjakk

22. aug. 2017

Olin Tallinnas. Ärkasin kell 9 hommikul ja saatsin sõbranna tööle.
Siis tšillisin paar tundi, pärast lõbustasin sõbranna ema.

Üks lugu, mida talle rääkisin, oli umbes järgmine:

“Kõnnin mina mööda tänavat ja juhtun kokku oma klassivenna noorema vennaga.
Ütlen talle, et ta näeb oma nahkjakis nii hea välja, et ei julge vaadatagi!
Ta ütleb mulle: “Ma tahaks, et minust ühel päeval jakk tehtaks.””

Kui kogu seda juttu õhtusel sünnipäeval kui enda päeva kirjeldust ümber jutustasin, ohkas üks tüdruk: “Miks kõik lood niimoodi lõppevad!?”

Kuidas kõik lood lõppevad? Õnnelikult?
(Kangelane saab nii seda, mida tahab, kui ka seda, mida ta peab; või ka keegi kolmas leiab, et see oli just see, mida tema vajab.)

 

IMG_2623

Minu Kapsa näub söögikausi kõrval, kus on toitu sees: “Njäu-njäu! Vaadake, kuidas ma ei söö! Näl-ja-streik! Näljastreik!!”

img_34091.jpg

Eesti laul tuli ja läks nagu ka plaan siia regulaarselt mõtteid kirja panna. “Parem Hilja kui mitte kedagi…” (Mu tunded selle sõnakõlksu osas on kahetised. Otsin midagi etemat, millega end vabandamata välja vabandada.) Nagu tavaliselt algas seegi sõnavõtt prokrastineerimisest (eesti keeles homse varna lükkamine; mõlemad sisaldavad sõna homme (ld. cras)). Tore, et ma ikka tulin. 🙂 Ja algas ka multitask’imisest (rööprähklemine? siiski oli vaid üks tegevus käeline ning teised tajumise ja mõtlemisega seotud).

PS. Eesti on 2. poolfinaalis.

Bulgaaria (2. poolfinaal)

Üks selle aasta kauneimaid laule on Bulgaaria “Beautiful mess”, mida esitab noormees, kes on nõnda noor, et enne teda pole ükski selle sajandi laps suurel eurolaval võistlejana üles astunud. Kristian Kostov Read the rest of this entry »

Täna kirjutan päevikut siia. See aadress on brauseris lausa nii sügavale langenud, et on kolmas L-täheline, mis välja ilmub; võib-olla isegi viies.

Eelmise postituse kohta taga targana lisan, et on piinlik ja hämmastav, kuidas võib midagi sellist kui elu ja surma küsimust võtta. Tundsin end lõpuks halvasti. Kõige juures on hea uudis, et Wiwiblogsi ma tööle ei saa (eelmine postitus oli Eesti Laulust ja on üsna mõttetu, et selle tegin), sest mina ja selle meediumi Aju ei nõustu, mis attitude on. Tunnen vajadust öelda lahti kõigest, mida 3. jaanuaril arvasin.

“Asami-sensei no Himitsu”: shoujo manga

Kes pole kuulnud, siis shoujo on teismelistele neidudele suunatud manga’des esinev  joonistamisstiil, milles loodud koomiksid käsitlevad tihti sihtgrupile oletatavasti olulist teemat, armastust, tavalisim formaat on järgmine: Read the rest of this entry »

Kaunist uut aastat.

Mul on huvitav märgata, et ma ei bloginud 2016ndal mitte midagi. Minut tagasi selgus, et ma ei mäletanud, kuidas siia sissegi logida. Kas üldse mäletasin, et see paik olemas on? Mitte eriti. Brauser ütles L-tähe peale samuti lyricstranslate.

bochum_sappho-826x1024

Mul polnud vaja siia midagi kirjutada, sest mul on päevik, pealegi tahtsin kraaditööd kirjutada… Miski selles kombinatsioonis (olgugi, ilmselt peab mõtlema laiemalt) on ka taganud, et ka looming ei voola. Kuidagi erinev aasta oli kui muidu, tühjem..

Eesti Laul

Sel aastal on ka Eurovisioni eelvoorud… Sellest viimasest kohast Stockholmis kiputakse vaikima. Vahest, kui räägitaks, jääks Eesti Laulu finaal ära?! Aga miks kiuslik olla! (Selle lõigu algust saab tõesti õelaks interpreteerida. Samas, Pootsmanni “Aga siis” nimetaksin möödnunud aasta parimaks kodumaiseks lauluks. Hoopis sellest Mart Normetist ei saa ma juba maist saadik aru ja ma pole vahepeal mõelnud ka. Aah, seal lõhnas kuidagi suurushullustuse ja musta valgeks rääkimise järele. Võtan tagasi, midagi ikka saan aru, ent neis tundmustes pole midagi ajakohastatut. Normet võib olla muutunud.) Muuseas, näib, et kõik 20 laulu on juba pool kuud avalikustatud olnud. See tähendab, et aastalõpu saadete tõttu olen viimase pooleteise nädalaga kuulanud rohkem uuemat Eestimaa muusikat kui terve aasta jooksul, üks laul viis teiseni (st Lyricstranslate) ja mulle tuli öösel enne magamist meelde vaadata, mida ERR ülesse riputanud on. See pole list, mille peale kohe-kohe tekib mul tahtmine seda 100% läbi kuulata, see ei koosne sellistest lauludest, kuid seal on väga meeldivaid hetki. See siin on katse kõnelda võimalikult värskelt, mida üks indiviid (vahest indiviid, kes ma olin) laulude stuudioversioonidest arvab, ehkki juba unetsükleid läbinud ja emotisoonitu peaga: ma olen järele mõelnud. Mind huvitab väga esmamulje. Ma olen üsna kindel, et ma pole ühtki lugu üle viie korra kuulanud. Hoiatan, et mul on kahtlus, et kuulan/analüüsin neid, nii nagu ei peaks, täiesti valesti. (Suuri spoilereid pole.)

Kuulata saab siin: http://etv.err.ee/l/meelelahutus/eesti_laul/2017/poolfinalistid Read the rest of this entry »