Lähme väikeste sammudega,
siis on minul soojem.
Võib-olla kuulsin ma tõesti,
et külm vähendab massi.
Ja kui läheb eriti hästi,
ei pea ma kunagi huulepulka, sinist ega lillat,
ei valgeid ripsmepikendusi ostma,
et karnevalile minna.
Või kadrijooksule.

Suudluste ja hädakisaga veenan sind end
tekiga katma
pärast mind.
Sa kukud jalapealt pikali
ja oma telgis mõtled,
et veel parem oleks,
kui võti alati kohe ukse avaks:
sa saanuks tropid ja klapid kohe käte,
et viimased kohe kõlarite kasuks välja tõmmata.

Nüüd laulad ise
oma unes:
“Kes saaks sind petta?” Pigem kätte
(… kuis mind saab),
sind, vana siili, kes teab,
millal vastu hüpata:

“Kes saaks sind jätta?”

Oled ikka läind.
Ja nii soe
ja lähedal.

apk: inimesed väärivas üksteist

Advertisements
419934-516e33edeaa09-large

Meelis Kodres “Pratyahara” (Prisma 2013)

Täna öösel Tallinnast Eesti poole (sic) sõites vaatasin vajaliku kiiruspiirangute jälgimise asemel hoopis tähti ega saanud kuidagi aru, kus kes on mis: Vega, Jupiter, Sirius või satelliidid. Telefon, mu kompass, oli tühi, nii et ei tea, millal uurin välja, mis kaamos on. Tõenäoliselt vaatasin läänetaevast.

Olin käsile võtnud Sappho stroofi. Mulle meeldib Sappho stroof. Sappho üksteistsilbik (nimetatud stroofitüübi tähtis osa) näeb aga välja umbes selline:

— ∪ — x — ∪ ∪ — ∪ — x

See on pärlilükkimise mäng, kus igaks helmegrupiks on mõni sõna. Selle juures jõudsin järeldusele, et puhtkvantitatiivne värss tuleb eesti keeles kergesti ebakorrektne elik ajuvaba. Keele suhtes vägivaldne, kui ühe konkreetse seeniori kõnepruuki kasutada. Kahupead kummarda!

Esmalt sain paika kaks esimest trohheust: tihtipeale. Edasi kippus pusimiseks. Sellest sai kõrvavenitamine: Read the rest of this entry »

Parandused, uusvariandid

25. veebr. 2015

Pitskardin,
see lendles
ja uulits oli tolmu täis.
Akna manu mahti vaid nendel,
kel öökull huikamas käis.

Minu vanemad olid ilusaimad inimesed üldse,
nende katus järsk,
kõrbpruun.
Astu aknast välja ja klammerdu,
kuni päike teab, et
sinagi suur.

Plegav
mängutelefon,
numbrilaud
akna all;
vali 9,
4-4.
Küsi, mis
on parim paiste üldse.

18.10.2010

hea, tüdrukud, neitsid (Medeia)

Pilk sulle ja meelest kaob kõik minus hea.
Heaks äkki pean nukrust ja μελαγχολία
hiilib mu pinnal, jumetooniks on teal,
teal silmavärviks. Loobib õhk spiruliinat

näkku mul, sõõrmeisse. Oksendan
vaimselt. Mis minul on sinule pakkuda?
Merre tagasi tuleb end pakkida.

Mul kalade molu ja kalade silmad.
Eks ürita, püüad küll;
lõppeks ikka näed suud vaid
matsumas, väädnumas.
Mida mus head?
Inetu, kibe kõik, mida veel tean.

Nüüd veennud sind olen

ja sõmata saan
kõiki ja kõigilt, kes arvavad:
on naine – suhete salvaja.

2.9.2014

Paha tuju laululist

21. veebr. 2015

lOlen aeg-ajalt FBsse laululiste postitanud. Neid on vähe. Kedagi need seal suurt peale minu ei huvita, mille taga on ilmselt see, et ega mindki keegi teine suurt huvita, aga soovin toonitada, et minu mälu järgi on nad kõik temaatilised, mitte niisama komplekteeritud.

Tegelikult tahtsin alati neid siia riputada. Kuna kolin FB uudistevoost igati välja – see on vist juba tehtud –, on see eriti kavas. Juri Lotman, nagu pean mõrul keelel tunnistama, khm, tunnistama, on tõestanud, et üks inimene ei saa kunagi liiga palju kirjutada. Seega tulevad need kommentaaridega. Palun vabandust.

See peaks olema ma põhjus, miks ma pole veel suutnud siia ühtegi üle tuua.

Seda siin aga seal veel pole.

Miks teha paha tuju pleilist?

Tegelikult on see lihtsalt olemas. Loll küsimus! Pigem: milleks seda esitleda, muu maailmaga jagada? Ehk seetõttu, et nemad ei pruugi nende laulude suhtes samamoodi tunda.

Miks on see olemas? Read the rest of this entry »

[“duett” solistiga]

mul on vend, mul on vend
ja mina loll, ja mina loll
(või mina kurb, või väga kurb)
näima pean, näima pean
et jääda ellu, et ellu jääda
ja veelgi armsam, ja veelgi armsam,
armsamaks, saama pean

[lisatud 3. septembril, valmis sai öösel, kui just veel kunagi uuesti valmis ei saa. Möödunu kohta võib öelda, et päev otsa olid loll olla]

Tüdrukud, neitsid

Pilk sulle ja meelest kaob kõik minus hea.
Heaks äkki pean kurbust ja melancholía
piidleb su poole, jumetooniks on teal,
teal silmavärviks, puhub õhk spiruliinat
näkku mul, sõõrmeisse. Oksendan

vaimselt. Mis minul on sinule pakkuda?
Merre tagasi tuleb end pakkida.

Kalade molud ja kalade silmad.
Elutud. Püüad küll,
lõpuks ikka näed suud vaid
matsumas, väändumas.
Mida mus head?
Inetu, kibe kõik, mida ma tean.

Nüüd veennud sind olen

ja sõimata saan
kõiki ja kõigilt, kes arvavad:
naine on suhete salvaja.

[kuskil on “Lahendus” ka. üks lahendustest on Wiki artikkel sellest värvist. Siin. Lihtne Wiki võib isegi parem olla. Siin.]

Teal

Tere! Lubadused lubadusteks ehk viimasest postitusest on juba kaks kuud möödas, mille jooksul aga tegelesin niivõrd piisavalt hea õpilane olemisega, et saaks baka kätte. Kahjuks-õnneks saan 27. juunil paberid, kui ma millestki just valesti aru saanud pole. Tulge vaatama, mille ma selga panen?

Lisaks tehti mulle väga palju teeneid või poolkummalisi vastutulekuid. Mõneti oleks viivitada tore, sest mul on siiski ikka tunne, et kuivõrd see ikka pluss oleks sügisel (Eestis) klas.filli magistrisse minna. Kuna suvel kahtlemata möllan SAISis ja sisseastumiseksami(te)l, on see pigem tagantjärele tarkus.

1) Read the rest of this entry »

Täna käisin Werneris 5 euro eest ekperimenteerimas. Hästi maitses lõpuks ainult tee, aga vahest seepärast, et ma teadsin, et see hästi maitseb, rooibosi tee. Seega ei eksperimenteerinud ma päris 5 euro eest. Read the rest of this entry »

Lisadega versioon:
http://ed.ted.com/lessons/should-you-trust-your-first-impression-peter-mende-siedlecki#watch

Mnjaa, vihmavarju jagamine on Jaapanis väga tihti paariprivileeg. Milleks kirjutada nimed südame sisse, kui saab ka vihmasirmi alla? Roomas ma muidu vaevu sabinat nägin.

Pikapeale viskas reisil päris mitmest inimesest üle. Read the rest of this entry »

Mul tekkis just mõte, et vahest, kui rohkem kirjutaksin, kulgeks aeg justkui aeglasemalt. Miskipärast ju näib mul, et aastavahetus oli veel hiljuti, aga tegelikult on juba märts. Rutiin ehk lühendab nädalaid, kuid… nagu iga esmaspäev oleks sama esmaspäev ehk teeme uuesti ja pole vahet, mida täna tegin, sest minu igavene esmaspäev on kestnud  juba vähemalt 144 tundi ja saan sellesse tegevusi-mälestusi juurde lükkida, palju tahan.

Järgmisel nädalal sõidan Rooma, nii et seda esmaspäeva jagub esialgu veel vaid 24 + ca 10 tundi. See aeg a. k. a 2014 / 10 227 on olnud loominugliselt tore ja kooliliselt kutu. Ma ei tea, palju kummastki poolest märke juba lendu olen lasknud. Suheteliselt on kõik optimistlik. Seepärast, et ma verest välja veel löönud pole, olen ka oma õpetamisega rahul.

Muusikast on tore rääkida. Read the rest of this entry »

Uöö’ld ppii’is

22. dets. 2013

Proovisin just, kas “arvestamine” inimestega, kes mu “tööd” kunagi lugeda ei saa, kuna nad enne ära surevad, kui mina valmis saan (või isegi tegutsema hakkan), motiveeriks mind end kokku võtma. Iva pole selles, et see kandi poolest morbiidne on, ent piisavalt vääraka poole kisub küll, kui leida: suva mul neist. Seega polnud sel suuremat mõtet. Kui oleksin mõne (vabatahtliku) fänni-algatatud manga-avaldamise grupi liige, keda – nagu ikka – copyright ei sega, kas see siis kõigutaks mind? Ehk rohkem. Laulusõnu, näiteks, on palju tükitööm tõlkida, ehkki sellega võrrelda ei saa. Juba em… kaua on mu veebilehitseja* esmasoovituseks L-tähe peale Lyricstranslate olnud. Seal olen Super Member´i tasemel, mis paistab tähendavat 80+ tõlget või vähemalt 900+ punkti, sest respekti saab seal mitut moodi koguda, ja et saan endale ise tiitli välja mõelda. Seni pole ma nii tark veel olnud. Kes teab, kes ma olen?

* Selleks on Chrome. Käisin EKSSist järele vaatamas, mida seal sõnast ‘brauser’ arvatakse. Suutsin end takistada ‘browser‘ kirjutamast. Arvavad nad seda, et “Kasutab Internetis surfamiseks Netscape’i brauserit.” See ei kõla mulle isegi nagu klassika. Pfft.

+++++++++++++++++

Oletatavasti on Türgi naised normaalsed. Read the rest of this entry »