See aasta põletan ma kodus küünlaid ja sarnaseid masendusi nagu eelmine aasta loodetavasti ei tekitata. Vahest olid nad juba ära siis, kui poes olin. Hiljem saab lasanjet ja veel hiljem kooki, mida Looga tegime. Vahepeal olid elektrikatkestused. Ma ei tea, millest need tulevad, aga seetõttu ei saa kõlaritega arvutit sisse lülitada ega küünlaid kustutada. Mõnes mõttes väga hea.

Vanemad tekitavad kõiksugust jama. Ma pole kunagi nii melodramaatiline olnud kui pärast seda suve. Või mida iganes see sõna ka presenteerib. Mind on palju lihtsam nutma ajada. Endalgi. Sellest aga olen siin vist varem kirjutanud. Minu oma ema teeb tema ema oma arvamistega õnnetuks. Palun, kõik, kelleni ulatun: veenduge, et teate, et olete vaid oma elu kangelased. Ärge võtke vabatahtlikult vusserdava ämma/äia rolli.

Kui te ei tea, millist (välismaist) sarja pärast rasket tööpäeva, kui pea tühi on, et siis tühja panna, võtke kindlasti K-drama “Secret Garden” ette. Too on natuke liiga hea ja on vähemalt üks absurdne tegelane, just nagu mulle meeldib. Ainuke viga on parandamatu mammonakultus; meeleparandus eksisteerib sarjas vaid siis, kui see ise sinna välja mõelda. Muidu oskan seda ükses üle kiita. Lisaks olen ma leppinud, et mulle K-popp meeldib ja isegi keel tundub juba ilus.

Üks eluline asi, millest ma veel aru ei saa, on küsimus, miks on vaja päevas nõnda palju hentai´d ja yaoi´d tõlkida. Neid on Mangaupdatesi väljaantute jooksvas nimekirjas liiga tihedalt, et see märkamata ei jääks. On hirmus tüütu sealt vahelt muud üles leida. Ehk on uuel aastal inimesed normaalsemad ja tõlgivad vähem rõvedusi. 2012 olla eriline ikkagi.

Minu elu koosneb jälle justkui eimillestki. Aga Eleanor Rooseveltilt (kes iganes ta täpselt oli) pärineb mõte: “Great minds discuss ideas; Average minds discuss events; Small minds discuss people.” I can do everything.

Suve või eelkõige augusti süvenenud ümberjutustamine on mitu korda täiesti võimatuks tegevuseks osutunud. Lühidalt:

*juulis pärast laulupidu olid mul paralleelselt Läti Positivus ja arusaamine, et ma taha ainult kiusu (prestiiži) pärast psühholoogiasse sisse saada, ning täielik magedus, sest SAIS oli minuga suheldes nii rikkis, et see hakkas minu tulevikku rikkuma. Kuna ma lasin oma emal asja ajada (loe: kakelda), olen ma nüüd klassikalises filoloogias sees. Positivuse Hurtsi kontsert oli väga valus, minul ja Getul käisid päkapikud ja pärast hääletasime Salacgrivast Pärnu kaudu Tartusse;

 *augustis olin ma üldse alla nädala kodus ja ainult kuu lõpus. Esmalt olin nädala karsklastega Riias, sealt sõisin bussiga Pärnu. Bussis näidati videosid, mille vanus oli keskmiselt 10 aastat, nende heli ei kuulnud üldse, kuigi “head muusikat” paluti pidevalt kuulata, ja ekraan arvas, et võiksime Elu24 kaudu kuulta 11 (vist) popimat muusikut ühes laulus ja sai ka “alla laadida”. Siis möllasin poolteist nädalt vanaema juures. Sünnipäevapidu oli. 17nda hommikul sõitsin Tallinnasse dalai-laamat vaatama, nägin küll eelkõige mandalat. Vabaduse laulul hüppasin ka, Teo-Välk oli eriti sillas. Sealt lahkusin juba nädala lõpus, et minna Palmsesse semiootikute suvekooli vabatahtlikuks, sest nad olid hädas. Seal tšillisin pühavpävast neljapäeva õhtuni, mil sõitsin rongiga Tartu. Umbes nii oligi. Ning ma jätsin sünnipäevakingi kuhugi :´(

Bususs-saioo? Lõpesasin, enne alustasin, ühe korea draama vaatamist. See on ühe täiesti lõbusa (= originaalsem kui mõne) manhwa järgi tehtud, aga tulemus on seostumatu ja rikutud. “Mary Stayed Out All Night” ehk “매리는 외박중” [mae-ri-neun oe-bak-joong] tundus olevat täiesti terve tundeeluga kangelanna lugu, kuid miskipärast sobib seebiksasse mingi SEI (allikad 1, 2 ja 3) päremini. Põhjus on vist nn gerondikummardamise kultuuris.

Kokkuvõte: “We broke up 12 times now we´re dating for the 13th time” or What I Have Learnt from Korean Dramas

* Koreans can sleep everywhere (and really tend to do it).
* They can´t see people who are only a metre away from them (also further, often closer), and they notice that someone has left their side only after the last minute.
* (In the end) everyone (preferably) has the same mobile phone model (in only two different colours, and too often the same ringtone too).
* When old ppl meet up they discuss only the same things as the time before. (Badly developed side-characters.)
* Most heroes can drink ad infinitum.
* Ignorant punks who cause all the intrigue and trouble are elders.
* Elder psychos can lie without being discovered (even by themselves).
* The ones who are guilty in the end are from the younger generation.
* The main plot-pusher is: Never Explain Anything (Personal).

Loll tüdruk see Wi Mae-Ri, ma oleks nende vanainimestega juba ammu raksu läinud, eriti tema lapsiku, vaastutustundetu isaga. Aga muss oli väääga võrdlemisi hea. Näide 1, 2, 3. Igatahes võivad pooled ebakõlad tuleneda sellest, et esimene stsenarist lahkus.

Avastasin, et olen sotsioonilistel jne testidel alati sama tulemuse saamises juba professionaal. Igatahes, kui keegi mõne testi täidab, võiks ta mulle tulemuse öelda.

Bususs-saioo on minu mälestus sellest, kuidas on korea keeles “What are you talking about?”. Ma oskan juba vabandada (miane) ja nõustuda (vargata; arasso-o).

PS Võiks teha anti-lovesong´ide kogumise blogi. Oeh.