Eesti laul tuli ja läks nagu ka plaan siia regulaarselt mõtteid kirja panna. “Parem Hilja kui mitte kedagi…” (Mu tunded selle sõnakõlksu osas on kahetised. Otsin midagi etemat, millega end vabandamata välja vabandada.) Nagu tavaliselt algas seegi sõnavõtt prokrastineerimisest (eesti keeles homse varna lükkamine; mõlemad sisaldavad sõna homme (ld. cras)). Tore, et ma ikka tulin. 🙂 Ja algas ka multitask‘imisest (rööprähklemine? siiski oli vaid üks tegevus käeline ning teised tajumise ja mõtlemisega seotud).

PS. Eesti on 2. poolfinaalis.

Bulgaaria (2. poolfinaal)

Üks selle aasta kauneimaid laule on Bulgaaria “Beautiful mess”, mida esitab noormees, kes on nõnda noor, et enne teda pole ükski selle sajandi laps suurel eurolaval võistlejana üles astunud. Kristian Kostov Read the rest of this entry »

Advertisements

[“duett” solistiga]

mul on vend, mul on vend
ja mina loll, ja mina loll
(või mina kurb, või väga kurb)
näima pean, näima pean
et jääda ellu, et ellu jääda
ja veelgi armsam, ja veelgi armsam,
armsamaks, saama pean

[lisatud 3. septembril, valmis sai öösel, kui just veel kunagi uuesti valmis ei saa. Möödunu kohta võib öelda, et päev otsa olid loll olla]

Tüdrukud, neitsid

Pilk sulle ja meelest kaob kõik minus hea.
Heaks äkki pean kurbust ja melancholía
piidleb su poole, jumetooniks on teal,
teal silmavärviks, puhub õhk spiruliinat
näkku mul, sõõrmeisse. Oksendan

vaimselt. Mis minul on sinule pakkuda?
Merre tagasi tuleb end pakkida.

Kalade molud ja kalade silmad.
Elutud. Püüad küll,
lõpuks ikka näed suud vaid
matsumas, väändumas.
Mida mus head?
Inetu, kibe kõik, mida ma tean.

Nüüd veennud sind olen

ja sõimata saan
kõiki ja kõigilt, kes arvavad:
naine on suhete salvaja.

[kuskil on “Lahendus” ka. üks lahendustest on Wiki artikkel sellest värvist. Siin. Lihtne Wiki võib isegi parem olla. Siin.]

Teal

Tere! Lubadused lubadusteks ehk viimasest postitusest on juba kaks kuud möödas, mille jooksul aga tegelesin niivõrd piisavalt hea õpilane olemisega, et saaks baka kätte. Kahjuks-õnneks saan 27. juunil paberid, kui ma millestki just valesti aru saanud pole. Tulge vaatama, mille ma selga panen?

Lisaks tehti mulle väga palju teeneid või poolkummalisi vastutulekuid. Mõneti oleks viivitada tore, sest mul on siiski ikka tunne, et kuivõrd see ikka pluss oleks sügisel (Eestis) klas.filli magistrisse minna. Kuna suvel kahtlemata möllan SAISis ja sisseastumiseksami(te)l, on see pigem tagantjärele tarkus.

1) Read the rest of this entry »

Mul tekkis just mõte, et vahest, kui rohkem kirjutaksin, kulgeks aeg justkui aeglasemalt. Miskipärast ju näib mul, et aastavahetus oli veel hiljuti, aga tegelikult on juba märts. Rutiin ehk lühendab nädalaid, kuid… nagu iga esmaspäev oleks sama esmaspäev ehk teeme uuesti ja pole vahet, mida täna tegin, sest minu igavene esmaspäev on kestnud  juba vähemalt 144 tundi ja saan sellesse tegevusi-mälestusi juurde lükkida, palju tahan.

Järgmisel nädalal sõidan Rooma, nii et seda esmaspäeva jagub esialgu veel vaid 24 + ca 10 tundi. See aeg a. k. a 2014 / 10 227 on olnud loominugliselt tore ja kooliliselt kutu. Ma ei tea, palju kummastki poolest märke juba lendu olen lasknud. Suheteliselt on kõik optimistlik. Seepärast, et ma verest välja veel löönud pole, olen ka oma õpetamisega rahul.

Muusikast on tore rääkida. Read the rest of this entry »

l

11. dets. 2013

Kõndisin mööda tänavaäärt klops-klops-kliklops-paus kodoje, kodu poole, mõeldes asja läbi või pigem neid sõnu, ning ühel hetkel sain aru, et mu elu on otsapidi või kuidagi sellesse laulu sattunud. Kas alles hiljuti? Ma ei tea, kas tahan seal olla, aga äratundmine on kuidagi vabastav, isegi kui ma tegelikult põhipointe ei pruugi tunnistada ilma neid tähendusvarjund B-ks teisaldamata. (Ma tõlkisin seda laulu, nii et tean sõnade kõiki või vähemalt paljusid paralleele.)

Anni ja tema potentsiaalsed sõbrad äkki

Üliõilasesindus on nende FB järgi võrdlemisi uudishimulik mutrivärk, aga ma pole teinud nende küsimiste essenss-statistikat à la: kuivõrd ja kuidas neile vastatakse. Võib-olla neile isegi on vastatud. Võib-olla koosneb kõnealune inimestest. Seekord tahavad nad teada oma like´ijate meeldejäävamate ülikooliajaga seonduvate mälestuste kohta (“Milline ülikooliga seotud hetk on Sul eredaimalt meelde jäänud?”) ja pakuvad auhinnaks süüa (“Lausa terve nädal Werneris!!” – “Emmmmm, 5 või 7 päeva?”) ning ähvardavad kõige pühendunumatele eetriruumi anda kuhugi (= ülikooli kodulehele ja sisseastujate teatmikku). ‘Eetriruum’ ei tähenda enam, mida ta tähendama peaks, sest vanasti oli rohi rohelisem. Read the rest of this entry »

Kui ta nuttis, läks midagi valesti,
mitte õigel, vaid halval viisil.
Mu närvid on kindlad: need säästeti,
kuid muu kulges tiivul kriisi.

Mu taip tõmmati avali.
Ja tal on kaitsjad, kes paremini teavad.
Mind mässiti siidi ja sameti.
End jõuetuna seismast nii leian.

Kui sa nutsid, läks midagi valesti.
Ma kardan: just seda sa tahtsid.
Mind rutakalt vastust kandma saadeti.
Meid saadavad kellad, ma nõustusin.

Sain aru, et nemad on tagasi;
sellest vaatemängust loobuda ei saa!
(peab kontrollima)
Kui ma nutaks, läheks sinulgi sitasti. (halvasti)
Need kellad on meile, ei vigu lubata.

Tartus on puhkepäevad juba kätte jõudnud. Viimase TÜ tunniplaani järgi võimaliku (minu teada) tunni ajal oli kesklinnas retsiruuporeid või midagi sellist, mis lõi meeleolu. Eelviimase tunni lõpuks aga, kus me tõlkisime Platonit, olin jõudnud täiesti meeleollu, et mul on nädala viimane tööpäev. Seetõttu sain šokki ja pettumust, kui tunni lõppedes hakkas Hanneliisa homse kodutöö järele muretsema/ (muretsedes) uurima. (Minule jäänud mulje põhjal on kübeke muret tema norm olek.) Igatahes oli mul hiina keele tund, kus õpime nüüd kirja. Õpetaja arvates oleme nüüd võimalised kirja alustama. nǐ hǎo, wǒ jiào Anni. Read the rest of this entry »


Kahjuks täiesti suvaline live

Täna vaatasin, kuidas poiss ja tüdruk (Toomemäe “suurte”) mänguväljakul mängisid. Mõlemad olid vast kümne ringis, algkooliealised. Poisil oli sinine jalgratas, tuhmi ja tumeda või halja varjundiga komplekt dreslikke riideid seljas; tüdruk kandis roosat minit, selle all mustvalgetriibulisi sukakaid. Tema pluus oli vist hele ja jakk, mille ta lõpuks maha unustas, oli hall ja mingite tumedate sigrimigridega peal. Selle suutsin neile tagastada. Järelikult oli mul nendega vestlus ka. Tüdruk ütles mulle vist vaid “Jah” ja poiss “Aitäh”, kui ta trepist üles mulle vastu tuli, et seda kätte saada. Nad toimetasid parasjagu ratast sellest põnevast trepist alla, mis Vilde juures Vallikraavi tänaval on. See on vist mu lemmiktrepp ever.

Nõnda siis läksin ma pärast Kaubamajast jäätise toomist, mille jaoks olin eelmisest kuust jäänud rahavarudest kindlalt sente säästnud (elektrooniliselt). [“Anni, sa ostad ainult Brie juustu, siis saad homme jäätist osta.” Päris efektiivne laiakslöömine.] Sellel mänguväljakul on kiikpingid, aga sellegi poolest läksin sinna, kuigi plaanisin “Odüsseiat” lugeda. Olin seal juba veidi edusamme teinud, kui nad saabusidki tähetorni poolt. Read the rest of this entry »

Roland tuletas mulle just meelde, et mul on blogi olemas. Käisime õues mängimas. Ausalt öelda ma ei mäletanudki, et olen selle eelmise sissekande teinud.

Viimasel nädalal olen teinud endast kedagi, kes ma võiksin olla, kuigi tegelikult pigem käitunud nõnda. Seda seoses märksõnadega Southwestern, Ameerika, raamatumüük, suveks töö. Ükski inimene (vähestest), kellelt olen nõu küsinud, pole mulle kindlat soovitust andnud, rääkimata Karinist, kes ütles mulle veendunult, et see pole minu rida. Tõenäoliselt on juba midagi valesti, et ma väljaspoolt otsustamisnüket ootan: nemad otsivad iseseisvaid optimistlikke inimesi, kes tahavad kõik oma firmat. Minu enda otsus on selles osas arvatavasti ka juba nii valmis, et isegi unenäod ei anna mulle teada, mida usaldada. Ainus, milles veel kahtlen, kas minu juurde veel selliseid ideid-võimalusi tuleb; ja paremaid. Lõppedeks olen praegu peaaegu kindel, et Tartu linnas võib nüüd olla vähemalt üks inimene, kes arvab, et mulle meeldib (naiivse ja aatelisena) tema aega raisata. Meeldibki, kui ta arvab, et aega saab raisata. Ta on aga tore inimene. Kui teema vastu on huvi või tahate kellegi aega sisustada, võin numbrit jagada, kui põhjendate.

Karin ütles mulle, et tema näeks mind idas (Indias, neh) vabatahtlikku tööd tegemas, pealegi on USA selline koht, kus Anni lihtsalt kokku kuivab. Mul on imago, mida hoida. Minu kaudu saab nõidade telefoninumbreid, kui häda nõuab.  Mina tahan loomingulist tööd teha (pange mind, appi). Mul pole kõigest hoolimata ideid, kus ja mida kunagi teha. Praeguse seisuga plaanin Eestis ühe turvakoduga tutvuda.

Ning on veel üks huvitav koht, millest ma olen vist pihigrupi tekitanud, oeh.

Just Look at All the Fucks I´m Gonna Give in the Future

Read the rest of this entry »