419934-516e33edeaa09-large

Meelis Kodres “Pratyahara” (Prisma 2013)

Täna öösel Tallinnast Eesti poole (sic) sõites vaatasin vajaliku kiiruspiirangute jälgimise asemel hoopis tähti ega saanud kuidagi aru, kus kes on mis: Vega, Jupiter, Sirius või satelliidid. Telefon, mu kompass, oli tühi, nii et ei tea, millal uurin välja, mis kaamos on. Tõenäoliselt vaatasin läänetaevast.

Olin käsile võtnud Sappho stroofi. Mulle meeldib Sappho stroof. Sappho üksteistsilbik (nimetatud stroofitüübi tähtis osa) näeb aga välja umbes selline:

— ∪ — x — ∪ ∪ — ∪ — x

See on pärlilükkimise mäng, kus igaks helmegrupiks on mõni sõna. Selle juures jõudsin järeldusele, et puhtkvantitatiivne värss tuleb eesti keeles kergesti ebakorrektne elik ajuvaba. Keele suhtes vägivaldne, kui ühe konkreetse seeniori kõnepruuki kasutada. Kahupead kummarda!

Esmalt sain paika kaks esimest trohheust: tihtipeale. Edasi kippus pusimiseks. Sellest sai kõrvavenitamine: Read the rest of this entry »