Mul tekkis just mõte, et vahest, kui rohkem kirjutaksin, kulgeks aeg justkui aeglasemalt. Miskipärast ju näib mul, et aastavahetus oli veel hiljuti, aga tegelikult on juba märts. Rutiin ehk lühendab nädalaid, kuid… nagu iga esmaspäev oleks sama esmaspäev ehk teeme uuesti ja pole vahet, mida täna tegin, sest minu igavene esmaspäev on kestnud  juba vähemalt 144 tundi ja saan sellesse tegevusi-mälestusi juurde lükkida, palju tahan.

Järgmisel nädalal sõidan Rooma, nii et seda esmaspäeva jagub esialgu veel vaid 24 + ca 10 tundi. See aeg a. k. a 2014 / 10 227 on olnud loominugliselt tore ja kooliliselt kutu. Ma ei tea, palju kummastki poolest märke juba lendu olen lasknud. Suheteliselt on kõik optimistlik. Seepärast, et ma verest välja veel löönud pole, olen ka oma õpetamisega rahul.

Muusikast on tore rääkida. Read the rest of this entry »

Ta nahk on nagu martsipan
ja hääl on nagu šokolaad.
Ja lõhnab nagu mandariin,
kuid maha jääb vanillilõhn.
Käe jõud on nagu apelsin
ja küünde kogub cinnamon
ja ripsmeis kookoshelberasv
ning kaenlas vohab sidrunhein
ja nabamust on aspiriin
ehk valge siis ja talgist.

Ta ohjas ühte neiukest,
kel pisarad üks juustusort
ja silmad sula karamell.
Ja õunaõied pihu all;
nii kasutu tal töötada.

Ta hääl on nagu šokolaad
ja sülg on tegelt puhas tatt,
mis kirsi hapu maitsega
ja värvilt ka, mis huulenahka puutub.

Meil küünarnukk on terasraud,
koputus kui kookoskoor
ja luustik kivivirsikkõva.
Põsk on Philo pehme põsk.
Ja kuskil all on veinivaat…
Nahk suhkrust nagu martsipan,
aga ikka…
aga ikka suland.

Ilusat homset Herodotose eksamit, kallis.