C’mere [ümberkujutlus]

[V1+]
Liiga hilja on selle hinge pärast põdeda.
Häda on, et sa just mind ei armasta.
Ehk kuidas nad
on etemad?
Nad tulevad, ei lähe eal.
Sa kõiki mul veel tutvustad
neil ripsmetes
takerdudes.

[H1]
Ja kuidas veel
saaksin ma end nende vahele mahutada
kui hauaga?

[V1] Täna märkisin, et tean täpselt, mis tunne sul on.
Sa ehmusid: mis ma nüüd! Kelle vesi siis mult võtnud on?
Kuid äkki ees-
märk oligi see?

[H2]
Ja kuidas veel
saaksin ma end teie vahele mahutada
kui rauaga?

[V3′]
Veel mäletan ööd.
Kokku põrkasin su Kiki või Kustiga.
“Kas kannab see jää üle jõe?”
“Küllap ikka.”
Mu naelu kandis küll.

[B]
Oh, mis sa nüüd heitud?
Kuhu kiire? Ei unelm piirne,
ei piirne siinses
vaimuhiilges.

[H3]
Ja kuidas veel
saaksin ma end sinna vahele mahutada
kui lauluga?

[V4′]
Veel mäletan ööd
kokku juhtusin su Tuuli või Ruudiga.
“Kas kannab see jää üle jõe?”
“Küllap ikka.”
Mu naeru kandis küll.

juuli(?), august, oktoober(?) 2020

ESC tagurpidi võiks olla

Kaunist uut aastat.

Mul on huvitav märgata, et ma ei bloginud 2016ndal mitte midagi. Minut tagasi selgus, et ma ei mäletanud, kuidas siia sissegi logida. Kas üldse mäletasin, et see paik olemas on? Mitte eriti. Brauser ütles L-tähe peale samuti lyricstranslate.

Mul polnud vaja siia midagi kirjutada, sest mul on päevik, pealegi tahtsin kraaditööd kirjutada… Miski selles kombinatsioonis (olgugi, ilmselt peab mõtlema laiemalt) on ka taganud, et ka looming ei voola. Kuidagi erinev aasta oli kui muidu, tühjem..

Eesti Laul

Sel aastal on ka Eurovisioni eelvoorud… Sellest viimasest kohast Stockholmis kiputakse vaikima. Vahest, kui räägitaks, jääks Eesti Laulu finaal ära?! Aga miks kiuslik olla! (Selle lõigu algust saab tõesti õelaks interpreteerida. Samas, Pootsmanni “Aga siis” nimetaksin möödnunud aasta parimaks kodumaiseks lauluks. Hoopis sellest Mart Normetist ei saa ma juba maist saadik aru ja ma pole vahepeal mõelnud ka. Aah, seal lõhnas kuidagi suurushullustuse ja musta valgeks rääkimise järele. Võtan tagasi, midagi ikka saan aru, ent neis tundmustes pole midagi ajakohastatut. Normet võib olla muutunud.) Muuseas, näib, et kõik 20 laulu on juba pool kuud avalikustatud olnud. See tähendab, et aastalõpu saadete tõttu olen viimase pooleteise nädalaga kuulanud rohkem uuemat Eestimaa muusikat kui terve aasta jooksul, üks laul viis teiseni (st Lyricstranslate) ja mulle tuli öösel enne magamist meelde vaadata, mida ERR ülesse riputanud on. See pole list, mille peale kohe-kohe tekib mul tahtmine seda 100% läbi kuulata, see ei koosne sellistest lauludest, kuid seal on väga meeldivaid hetki. See siin on katse kõnelda võimalikult värskelt, mida üks indiviid (vahest indiviid, kes ma olin) laulude stuudioversioonidest arvab, ehkki juba unetsükleid läbinud ja emotisoonitu peaga: ma olen järele mõelnud. Mind huvitab väga esmamulje. Ma olen üsna kindel, et ma pole ühtki lugu üle viie korra kuulanud. Hoiatan, et mul on kahtlus, et kuulan/analüüsin neid, nii nagu ei peaks, täiesti valesti. (Suuri spoilereid pole.)

Kuulata saab siin: http://etv.err.ee/l/meelelahutus/eesti_laul/2017/poolfinalistid

Itaque eam etiam ingeniosam oportet esse et ad disciplinam docilem*

Mul tekkis just mõte, et vahest, kui rohkem kirjutaksin, kulgeks aeg justkui aeglasemalt. Miskipärast ju näib mul, et aastavahetus oli veel hiljuti, aga tegelikult on juba märts. Rutiin ehk lühendab nädalaid, kuid… nagu iga esmaspäev oleks sama esmaspäev ehk teeme uuesti ja pole vahet, mida täna tegin, sest minu igavene esmaspäev on kestnud  juba vähemalt 144 tundi ja saan sellesse tegevusi-mälestusi juurde lükkida, palju tahan.

Järgmisel nädalal sõidan Rooma, nii et seda esmaspäeva jagub esialgu veel vaid 24 + ca 10 tundi. See aeg a. k. a 2014 / 10 227 on olnud loominugliselt tore ja kooliliselt kutu. Ma ei tea, palju kummastki poolest märke juba lendu olen lasknud. Suheteliselt on kõik optimistlik. Seepärast, et ma verest välja veel löönud pole, olen ka oma õpetamisega rahul.

Muusikast on tore rääkida.