Et võimalikult kaugelt alustada, käisin õhtuse kimchi bokkeumbap’i jaoks kodu-Konsumis sibulapealseid ostmas. Oli edukas poeskäik, st: ostsin vaid seda, mida esialgu plaanisin. Kimchi’t, muidu, kääritan jõudumööda ise. Igatahes teatas siseraadios üks naishääl, et järgmisena saab kuulda tema stuudiosalvestist palast, millega ta või nad jaanuaris/veebruaris Eesti Laulule lähevad. Laul mulle muljet ei avaldanud (vaatasin järele, keegi pretensioonitu Inga oli, mulle ka teisel kuulamisel igav), ent meenutas, kuidas ma seekordse poolfinaaliga üldse kursis pole, olgugi et kõik võitlusratsud avalikustati juba 1. kuupäevaks. Nõnda läksin koju ning hakkasin neid riisipraadimise kõrvale kuulama. Võtsin nad ette järjekorras, millesse nad poolfinalistide lehel paigutatud on: poolfinaalid segamini ja tähestikuga pole sel midagi pistmist, mingi X-mõttelõng. Esmajäreldus oli, et eelkõige valitseb tüüpiline billapordi raadiosõbralik popp (see, mida ma kuulen, sest mu vend kuulab seda vabatahtlikult) ning naljakas oli, et mida tahapoole jõudsin, seda vähem liikus käsi laulu vahetama. Vist harjusin ära. See billabordi eelarvamus tõtt-öelda segas. Iga loo panin vähemalt kaks korda tööle ja vaatasin, mis arvamus tekib. Tekkisid kolm meelevaldset gruppi

1. POOLFINAAL

1. “High Heels In The Neighbourhood”, esitaja The Swingers, Tanja & Birgit;
2. “Supernova”, esitaja Ranele;
3. “Deep Water”, esitaja SOFIA RUBINA (ft. JANIKA TENN);
4.”Hold Me Close”, esitaja xtra basic & Emily J;
5. “Miks sa teed nii?”, esitaja Johanna Eendra;
6. “Storm”, esitaja Victor Crone
7. “Without You”, esitaja STEFAN;
8. “Little Baby El”, esitaja Jennifer Cohen,
9. “Soovide puu”, esitaja Sandra Nurmsalu;
10.”Öhuloss”, estitaja ÖED;
11. “Smile”, esitaja Marko Kaar;
12.”Coming Home”, esitaja INGER;

2. POOLFINAAL

1. “I’ll Do It My Way”, esitaja Synne Valtri;
2. “Strong”, esitaja Sissi;
3. “Wo sind die Katzen?”, esitaja Kaia Tamm;
4. “Kaks miinust”, esitaja Iseloomad;
5. “Parmumäng”, esitaja Cätlin Mägi & Jaan Pehk;
6. “Milline päev”, esitaja Lumevärv ft. INGA
7. “Pretty Little Liar”, esitaja Uku Suviste;
8. “Cold Love”, esitaja Kerli Kivilaan;
9. “Follow Me Back”, esitaja Around The Sun;
10. “Halleluja”, esitaja Lacy Jay;
11. “Kui isegi kaotan”, esitaja Grete Paia;
12.”Believe”, esitaja Kadiah

*Nimed hiljem on lingid ERRi lehtedele ja sealt leiab nii audio kui ka lüürika.* Read the rest of this entry »

Eesti laul tuli ja läks nagu ka plaan siia regulaarselt mõtteid kirja panna. “Parem Hilja kui mitte kedagi…” (Mu tunded selle sõnakõlksu osas on kahetised. Otsin midagi etemat, millega end vabandamata välja vabandada.) Nagu tavaliselt algas seegi sõnavõtt prokrastineerimisest (eesti keeles homse varna lükkamine; mõlemad sisaldavad sõna homme (ld. cras)). Tore, et ma ikka tulin. 🙂 Ja algas ka multitask’imisest (rööprähklemine? siiski oli vaid üks tegevus käeline ning teised tajumise ja mõtlemisega seotud).

PS. Eesti on 2. poolfinaalis.

Bulgaaria (2. poolfinaal)

Üks selle aasta kauneimaid laule on Bulgaaria “Beautiful mess”, mida esitab noormees, kes on nõnda noor, et enne teda pole ükski selle sajandi laps suurel eurolaval võistlejana üles astunud. Kristian Kostov Read the rest of this entry »

Kaunist uut aastat.

Mul on huvitav märgata, et ma ei bloginud 2016ndal mitte midagi. Minut tagasi selgus, et ma ei mäletanud, kuidas siia sissegi logida. Kas üldse mäletasin, et see paik olemas on? Mitte eriti. Brauser ütles L-tähe peale samuti lyricstranslate.

bochum_sappho-826x1024

Mul polnud vaja siia midagi kirjutada, sest mul on päevik, pealegi tahtsin kraaditööd kirjutada… Miski selles kombinatsioonis (olgugi, ilmselt peab mõtlema laiemalt) on ka taganud, et ka looming ei voola. Kuidagi erinev aasta oli kui muidu, tühjem..

Eesti Laul

Sel aastal on ka Eurovisioni eelvoorud… Sellest viimasest kohast Stockholmis kiputakse vaikima. Vahest, kui räägitaks, jääks Eesti Laulu finaal ära?! Aga miks kiuslik olla! (Selle lõigu algust saab tõesti õelaks interpreteerida. Samas, Pootsmanni “Aga siis” nimetaksin möödnunud aasta parimaks kodumaiseks lauluks. Hoopis sellest Mart Normetist ei saa ma juba maist saadik aru ja ma pole vahepeal mõelnud ka. Aah, seal lõhnas kuidagi suurushullustuse ja musta valgeks rääkimise järele. Võtan tagasi, midagi ikka saan aru, ent neis tundmustes pole midagi ajakohastatut. Normet võib olla muutunud.) Muuseas, näib, et kõik 20 laulu on juba pool kuud avalikustatud olnud. See tähendab, et aastalõpu saadete tõttu olen viimase pooleteise nädalaga kuulanud rohkem uuemat Eestimaa muusikat kui terve aasta jooksul, üks laul viis teiseni (st Lyricstranslate) ja mulle tuli öösel enne magamist meelde vaadata, mida ERR ülesse riputanud on. See pole list, mille peale kohe-kohe tekib mul tahtmine seda 100% läbi kuulata, see ei koosne sellistest lauludest, kuid seal on väga meeldivaid hetki. See siin on katse kõnelda võimalikult värskelt, mida üks indiviid (vahest indiviid, kes ma olin) laulude stuudioversioonidest arvab, ehkki juba unetsükleid läbinud ja emotisoonitu peaga: ma olen järele mõelnud. Mind huvitab väga esmamulje. Ma olen üsna kindel, et ma pole ühtki lugu üle viie korra kuulanud. Hoiatan, et mul on kahtlus, et kuulan/analüüsin neid, nii nagu ei peaks, täiesti valesti. (Suuri spoilereid pole.)

Kuulata saab siin: http://etv.err.ee/l/meelelahutus/eesti_laul/2017/poolfinalistid Read the rest of this entry »

Lähme väikeste sammudega,
siis on minul soojem.
Võib-olla kuulsin ma tõesti,
et külm vähendab massi.
Ja kui läheb eriti hästi,
ei pea ma kunagi huulepulka, sinist ega lillat,
ei valgeid ripsmepikendusi ostma,
et karnevalile minna.
Või kadrijooksule.

Suudluste ja hädakisaga veenan sind end
tekiga katma
pärast mind.
Sa kukud jalapealt pikali
ja oma telgis mõtled,
et veel parem oleks,
kui võti alati kohe ukse avaks:
sa saanuks tropid ja klapid kohe käte,
et viimased kohe kõlarite kasuks välja tõmmata.

Nüüd laulad ise
oma unes:
“Kes saaks sind petta?” Pigem kätte
(… kuis mind saab),
sind, vana siili, kes teab,
millal vastu hüpata:

“Kes saaks sind jätta?”

Oled ikka läind.
Ja nii soe
ja lähedal.

apk: inimesed väärivas üksteist

[“duett” solistiga]

mul on vend, mul on vend
ja mina loll, ja mina loll
(või mina kurb, või väga kurb)
näima pean, näima pean
et jääda ellu, et ellu jääda
ja veelgi armsam, ja veelgi armsam,
armsamaks, saama pean

[lisatud 3. septembril, valmis sai öösel, kui just veel kunagi uuesti valmis ei saa. Möödunu kohta võib öelda, et päev otsa olid loll olla]

Tüdrukud, neitsid

Pilk sulle ja meelest kaob kõik minus hea.
Heaks äkki pean kurbust ja melancholía
piidleb su poole, jumetooniks on teal,
teal silmavärviks, puhub õhk spiruliinat
näkku mul, sõõrmeisse. Oksendan

vaimselt. Mis minul on sinule pakkuda?
Merre tagasi tuleb end pakkida.

Kalade molud ja kalade silmad.
Elutud. Püüad küll,
lõpuks ikka näed suud vaid
matsumas, väändumas.
Mida mus head?
Inetu, kibe kõik, mida ma tean.

Nüüd veennud sind olen

ja sõimata saan
kõiki ja kõigilt, kes arvavad:
naine on suhete salvaja.

[kuskil on “Lahendus” ka. üks lahendustest on Wiki artikkel sellest värvist. Siin. Lihtne Wiki võib isegi parem olla. Siin.]

Teal

Mul tekkis just mõte, et vahest, kui rohkem kirjutaksin, kulgeks aeg justkui aeglasemalt. Miskipärast ju näib mul, et aastavahetus oli veel hiljuti, aga tegelikult on juba märts. Rutiin ehk lühendab nädalaid, kuid… nagu iga esmaspäev oleks sama esmaspäev ehk teeme uuesti ja pole vahet, mida täna tegin, sest minu igavene esmaspäev on kestnud  juba vähemalt 144 tundi ja saan sellesse tegevusi-mälestusi juurde lükkida, palju tahan.

Järgmisel nädalal sõidan Rooma, nii et seda esmaspäeva jagub esialgu veel vaid 24 + ca 10 tundi. See aeg a. k. a 2014 / 10 227 on olnud loominugliselt tore ja kooliliselt kutu. Ma ei tea, palju kummastki poolest märke juba lendu olen lasknud. Suheteliselt on kõik optimistlik. Seepärast, et ma verest välja veel löönud pole, olen ka oma õpetamisega rahul.

Muusikast on tore rääkida. Read the rest of this entry »

Uöö’ld ppii’is

22. dets. 2013

Proovisin just, kas “arvestamine” inimestega, kes mu “tööd” kunagi lugeda ei saa, kuna nad enne ära surevad, kui mina valmis saan (või isegi tegutsema hakkan), motiveeriks mind end kokku võtma. Iva pole selles, et see kandi poolest morbiidne on, ent piisavalt vääraka poole kisub küll, kui leida: suva mul neist. Seega polnud sel suuremat mõtet. Kui oleksin mõne (vabatahtliku) fänni-algatatud manga-avaldamise grupi liige, keda – nagu ikka – copyright ei sega, kas see siis kõigutaks mind? Ehk rohkem. Laulusõnu, näiteks, on palju tükitööm tõlkida, ehkki sellega võrrelda ei saa. Juba em… kaua on mu veebilehitseja* esmasoovituseks L-tähe peale Lyricstranslate olnud. Seal olen Super Member´i tasemel, mis paistab tähendavat 80+ tõlget või vähemalt 900+ punkti, sest respekti saab seal mitut moodi koguda, ja et saan endale ise tiitli välja mõelda. Seni pole ma nii tark veel olnud. Kes teab, kes ma olen?

* Selleks on Chrome. Käisin EKSSist järele vaatamas, mida seal sõnast ‘brauser’ arvatakse. Suutsin end takistada ‘browser‘ kirjutamast. Arvavad nad seda, et “Kasutab Internetis surfamiseks Netscape’i brauserit.” See ei kõla mulle isegi nagu klassika. Pfft.

+++++++++++++++++

Oletatavasti on Türgi naised normaalsed. Read the rest of this entry »

“Love will tear us apart” on küll halb-halb õppimismuusika. Silmad on unised. Ärkasin pool kaheksa klõpsti! istukile ja Loo küsis, mis mul viga on, sest ma pidanuks magama. Ütlesin, et pean kuhugi minema. Nii ütlesingi. Nimelt ootas orjatöö nr 2. Read the rest of this entry »

Su kõne jõuab veel,
on teel üle taevanõe ja puude mu juude.
Üks lennuk plingib veel,
otsib radu üle pea minul, ratsul.

Kui su käsi minu peos
see kõnemasin lämbub mu higist.
Su kõne jõuab veel,
olen teel läbi aedade, maaluude.

Sa oleks nagu siin.
Ei lahti lasta taha ma eales,
kuni sina pole siin.
Vali juba; vajad sinagi ju puudet.

Mu aeg veel pole käes.
Ja su märg käsi  hulgub mu taskus.
Planeet-rändur sääb
sinu asupaika silmad ja kuuleb,

kas su kõne on nüüd teel.
Kas su kõne on nüüd teel?

Feeling? Õige feeling? Sama feeling´ut?

Njh, vaatasin zombie-zilmi kah.

Üks täg on vale.

Kings of Convenience´il on säärane mõtlik laul “Misread” ja kuna mul  o n  palju-palju muud targemat teha, leidsin motivatsiooni seda tõlkida. Kõik algas viimasest salmist ja siis pausiga algusest keskele. Ma tegin parima, et hoiduda imelike sõnade kasutamisest. (Seda viga teevad näiteks Stephanie Meyeri tõkijad.) Video on kena ja täiesti ühe lasuga tehtud. Youtube´i-vabadus kukkus ka läbi. Teinekord uuesti. (Avastasin open-in-new-window-linnukese.)

Tavalise sundmõttetegevuse tagajärjel suutsin sõnastada selle, millega ma olen vähemalt paari inimest ehmatanud ja mis võtab kokku minu arvamuse (ilmselt) kõigist, kes lugema satuvad. Tõlkes “sõbranna”, tõlkes “sõber”. Need on siis lühikoondvariant fraasidest, millega kirjeldan eranditult indiviide tutvusringkonnast. Parimad neist on deskriptsioonid nagu “inimene, keda austan/imetlen” ja mõni sarnane. Mõned on nende arust, kelle kohta nad käivad, õelad. Teie tervise pärast ei too ma neid ise välja. Igatahes on sõna “tõlkes” ette lisada palju leebem, kui ainult jutumärkidega nimisõna kasutada. Mul on uus missioon tegelikult mõlemad sisemonoloogist kaotada, nii jutumärgid kui ka “tõlkes”, sest võib-olla siis muutub midagi. Mul on vahepeal tunne, et olen mitu aastat oma elust vahele jätnud. Kokkuvõte on tegelikult: mine trenni. Lähme trenni!! Ei saa olla nii julm, et nimetada nii neid, kes ennast vabatahtlikult sõbraks nimetavad (ei tohi öelda “sõbraks peavad”). Mental ja issues. Mul on mingisugune vähem kerglane arusaam sellest.

Et sõbraks sind nimetada,
võiksime läbi saada.
Palun, ära arva,
et jäädki nüüd üksinda.
Vaatlus, mida läbi viin,
jah, võib-olla ongi
mu küüniline kiiks.
Kuid kummal on väärpilt?
Mis ma ka tean?
Nii läks ta taas.

Sõber pole tulp,
ambitsiooni vahepunkt.
Miks alles küll ma nüüd näen,
et sõprusest edasi ei läe?
Mis ma ka tean?
Nii on see taas.

Miks mu eest varjati,
et umbes alati
kõige üksikumad rahvast
on need, kes aina räägivad tõtt?
On need, kes tõid muutusi,
trotsides näotusi?
See on nüüd omal otsus,
kas riskida või jätta mask.

Mis ma ka tean?
Olen siin taas.
Mis ma ka tean?